Paljud inimesed on väljendanud muret, et kinnistusraamatu kaudu on praegu võimalik lihtsa vaevaga leida nende elukoht.
„Kui inimene omab vaid ühte kinnisasja, siis on suure tõenäosusega see ta elukoht ning uudishimulik või pahatahtlik inimene võib ta lihtsa vaevaga üles leida. Kõiki andmeid ei ole muidugi võimalik pahatahtlike inimeste eest varjata, aga me saame kitsendada päringu tegemise võimalusi,“ selgitas justiitsminister Madis Timpson.
Muudatuse järgi ei saa tavakasutaja tulevikus enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust päringut teha. Kinnistusraamatu avalikkuse režiim säilib ning omaniku andmed on võimalik kätte saada nn objektipõhiselt ehk aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi otsides. Seadus näeb ette erandi ajakirjanikele, avalikule sektorile ja teistele, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste täitmiseks. Nemad saavad otsingu kasutamist jätkata isiku nime ja isikukoodi järgi.
Justiitsministri sõnul on teema viimasel ajal aina aktuaalsemaks muutunud ning kodanikud teinud nii ministeeriumile kui ka andmekaitse inspektsioonile aina enam selleteemalisi pöördumisi. „Hiljaaegu käis ka ühismeediast ja ajakirjandusest läbi juhtum, kus üks kodanik tegi inimeste isikukoodidega massiliselt päringuid nendele kuuluvate kinnistute kohta. See tekitas inimestes küsimusi ja hirme tegutsemise eesmärkide aga ka olukorra õiguspärasuse kohta,“ lisas ta.
Mullu tehti e-kinnistusraamatust isikukoodi ja nime järgi kokku 4 084 073 üksikpäringut. Füüsiliste isikute kohta päriti nime ja isikukoodi järgi 2 526 887 korral ning vaid isikukoodi järgi 2 404 189 korral.
„Kodu on privaatne ja puutumatu ning igaüks ei tohiks saada sinna sisse vaadata,“ sõnas Timpson ning lisas, et praegu on võimalik avalikest andmetest kokku panna inimese profiil ning oluliselt häirida tema eraelu. „Lisaks on sellise profileerimise juures ka laiem julgeoleku aspekt, mida ei tohi samuti alahinnata,“ ütles ta.
