Inimesed on mures, et kinnistusraamatu kaudu on võimalik leida nende elukoht. Kui inimene omab vaid ühte kinnisasja, siis on suure tõenäosusega see ka ta elukoht ning uudishimulik või pahatahtlik isik võib ta lihtsa vaevaga üles leida.
Viimastel aastatel on sagenenud nii kodanike kui ka ametiisikute pöördumised isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust andmete otsingu õiguspärasusest. Praegu on igaühele kättesaadavad andmed kinnistu kohta, kuid kinnistuga seotud dokumendid on üldsusele kättesaadavad vaid õigustatud huvi korral.
"Kiiresti muutuvas digiühiskonnas ja aina enam tundlikumaks saavas isikuandmete ja eraelu puutumatuse teema valguses kaalub justiitsministeerium piirata kinnistusraamatus olevate isikuandmete kättesaadavust nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida," ütles justiitsminister Kalle Laanet.
Muudatusega soovitakse tõsta isikuandmete ja eraelu kaitset, samas tuleb kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet piirata nii vähe kui võimalik, kaitsmaks õiguskindluse väärtust, sest kinnistusraamat peab jääma registriks, mis tagab kinnisomandi puutumatuse ning millele saavad tugineda kinnisvaratehingud.
Kinnistusraamat täidab riigi ühe olulisema registri eesmärki vaid siis, kui sealsed andmed on terviklikud, st andmeid ei peideta ning need on kõigile vajadusel kättesaadavad. Küll aga saab piirata andmetele ligipääsetavust, et tagada parem isikuandmete ja eraelu kaitse.
Olukorra lahendamiseks tuleb piirata päringu tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida, et takistada nende võimalikku pahatahtlikku kasutamist.
Kinnistusraamatu avalikkuse režiim säilib ning omaniku andmed on võimalik kätte saada aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi otsides.
