Toompeale riigikogu ette kogunesid eile sajad maaomanikud, kes nõudsid eramaale piirangute seadmise korral koheseid ja õiglasi hüvitisi, piirangutega maa asendamise võimalust ning lubatust kiiremast maamaksu tõusust loobumist.
Erametsaomanikud soovivad õiglaste ja kiirete kompensatsioonide väljamaksmist metsaomanikele, kelle maale kehtestatakse või on juba kehtestatud looduskaitselised piirangud maa kasutamiseks. Hüvitised on sarnasel tasemel püsinud 2008. aastast ja ei kata omanikele saamata jäävat tulu.
Lisaks tahavad erametsaomanikud looduskaitse alla võetavate eraomanduses olevate metsade asendamist riigile kuuluva tulundusmetsamaaga. Praeguste koheldakse nende hinnangul metsaomanikke ebaõiglaselt - kui maanteede, kaitsepolügonide või muude objektide rajamiseks on maade vahetamine lubatud, siis looduskaitseliste piirangute kehtestamise ja sellega metsamaa majandamise keelamise puhul mitte.
Maatulundusmaa maamaksu ei tohi erametsaomanike hinnangul tõsta rohkem kui 10 protsenti aastas - nii lubas riik maaomanikele enne maade korralist hindamist. Veel soovivad erametsaomanikud, et lõpetataks põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.
„Üle terve Eesti kohale tulnud suur maaomanike hulk näitab ilmekalt, et piirangutega seotud probleemid on teravad ja mõjutavad maaomanikke kõikjal, sõltumata nende elukohast,“ ütles Erik. „Ehkki me tahame täiesti tavalist asja - õigust elada, töötada ja ettevõtlusega tegeleda meile endale kuuluval maal - ei ole see paljude maaomanike jaoks enam iseenesest mõistetav. Inimesed tunnevad üha valusamalt, et nende elu ja soovid ei loe otsustajatele midagi.“
Eestis on statistilise metsainventuuri andmetel range kaitse all 50 000 hektarit erametsa, veel 150 000 hektarit on leebemate piirangutega. Maaomanik ei saa piirangute puhul oma maad kas üldse tulu teenimiseks kasutada või saab seda teha vaid osaliselt. Saamata jäänud tulu hüvitamise süsteem on aga ajale jalgu jäänud ning summad sarnasel tasemel aastast 2008. Eesti keskmine palk on näiteks selle ajaga tõusnud üle kahe korra.
“Eestis on tuhandeid perekondi, kellele kuuluv mets ja maa on sissetuleku allikas endale ja oma perele, tihti pakuvad nad ka omakorda tööd teistele inimestele. Seejuures on kaitse alla võtmiseks väärt loodust leida just nende omanike maalt, kes on majandanud vastutustundlikult ja säästvalt. Loodust tuleb hoida, aga eraomanikule tuleb see ka riigi poolt õiglaselt ja koheselt kompenseerida,” lausus Erik.
Erik rõhutas, et meeleavalduse korraldamine pole mitte lõpp vaid algus. “Poliitikud on eraomandi puutumatust ja maaomanike õigusi piisavalt pikalt ignoreerinud ja ainuvõimalik viis siit edasi minna on asjaomaste seaduste muutmine viisil, mis tagab maaomanikele kindlustunde, et riik arvestab nendega,” ütles Erik.
Meeleavalduse algatas Eesti Erametsaliit, sellega liitusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talunike Keskliit, Eesti Omanike Keskliit, Lahemaa Maaomanike Liit ja Eesti Maaparandajate Selts. Oma toetusest teatas Eesti Jahimeeste Selts.
