Millistel ettevõtjatel on õigus kasutada universaalteenust?
Elektrituruseaduse seaduse (§ 3 p 152 ja 341) kohaselt on universaalteenust lubatud kasutada mikro- ja väikeettevõtjatel. Mikroettevõtja on seaduse kohaselt äriühing, kus töötab vähem kui kümme inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot. Väikeettevõtjaks on äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot.
Kuidas toimub mikro- ja väikeettevõtja kriteeriumite kontrollimine?
Kui eelnõu esialgses versioonis ei olnud täpselt kirjas, kuidas toimub eelpool nimetatud kriteeriumite kontrollimine, siis kaubanduskoja ettepanekul on seadusesse lisatud selle kohta eraldi reeglid. Elektrituruseaduse (§ 12 lg 6) kohaselt peab müüja mikro- ja väikeettevõtjale universaalteenuse osutamise õiguse kontrollimisel lähtuma tarbija kontrollimisele eelnenud aasta majandusaasta aruandes toodud käibe- ja bilansimahust ning täistööajale taandatud töötajate arvust. Kui äritarbija töötajate arv on võrreldes eelmise majandusaasta aruandega muutunud, tuleb töötajate arvu määramise aluseks võtta töötamise registris toodud täistööajale taandatud töötajate arv.
Kaubanduskoja jaoks on endiselt ebaselge, kuidas on müüjal võimalik saada usaldusväärseid andmeid täistööajale taandatud töötajate arvu kohta. Maksu- ja Tolliamet avalikustab kord kvartalis tööd tegevate isikute arvu, kuid see number ei näita täistööajale taandatud töötajate arvu. Maksu- ja Tolliameti avaldatavas arvus sisalduvad ka näiteks võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad inimesed, kelle puhul ei ole töökoormus teada. Kaubandus-tööstuskoda pöördus selle küsimusega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, kuid pole veel vastust saanud.
Lisaks on vastuseta küsimus, kas ja kuidas on võimalik äriregistrist saada automatiseeritult andmeid nende mikro- ja väikeettevõtjate kohta, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi.
Kas universaalteenust saavad kasutada ka ettevõtjatest üürnikud?
Kaubanduskoja ettepanekul lisandus seadusesse põhimõte, et universaalteenust saab kasutada ka isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks mikro- ja väikeettevõtjatele selleks vajaliku elektrienergia ulatuses (elektrituruseaduse § 12 lg 5). See tähendab, et üürileandjad, kes üürivad kinnisvara mikro- ja väikeettevõtjatele, saavad universaalteenust mikro- ja väikeettevõtjatele pakkuda.
Hetkel ei ole kojale teada, kas ja kuidas on võimalik mikro- ja väikeettevõtjatest üürnikel kasutada universaalteenust olukorras, kus igal üüripinnal ei ole eraldi elektrienergia arvestit. Näiteks kui hoones on kümme renditavat pinda ja kümme erinevat üürnikku, kuid ainult üks elektrienergia arvesti. Koda ootab ka selles küsimuses täiendavaid selgitusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.
Kuidas toimub üleminek universaalteenusele?
Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral õigus teha äritarbijale ettepanek sõlmida universaalteenuse osutamise leping, kui elektrimüüjal on äritarbijaga kehtiv elektrileping ning äritarbijale müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind (elektrituruseaduse § 765 lg 21). Elektrimüüja peab sellest äritarbijale teada andma vähemalt seitse päeva enne potentsiaalse universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist. Äritarbija peab väljendama nõusolekut universaalteenusega liitumiseks, andes sellest ettepaneku teinud elektrimüüjale teada vähemalt kaks päeva enne lepingu jõustumist.
Kas ettevõtja vabaneb leppetrahvist, kui ta läheb üle universaalteenusele?
Kui äritarbija katkestab sõlmitud elektrilepingu ennetähtaegselt, siis erinevalt kodutarbijast on elektri müüjal õigus nõuda leppetrahvi, kui selline võimalus tuleneb lepingust.
Mis ajani saavad ettevõtjad kasutada universaalteenust?
Mikro- ja väikeettevõtjad saavad universaalteenust kasutada kuni 2023. aasta lõpuni.
Miks ei saa universaalteenust kasutada keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad?
Elektrituruseaduse muutmise seaduse väljatöötamise käigus tegi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ettepaneku võimaldada universaalteenust kasutada ka keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel. Ministeerium andis kojale teada, et seda ettepanekut ei saa arvesse võtta, sest see on vastuolus valitsuse otsusega. Samas rõhutas ministeerium, et valitsus on otsustanud rakendada ettevõtjatele erinevaid toetusmeetmeid, et aidata kriisist läbi tulla. Nende meetmete hulka kuuluvad laenukäendused, tööstusettevõtete varustuskindluse investeeringute toetusmeede ja ressursitõhususe meetme eelarve suurendamine.
Kuna kaubanduskojale ei ole teada eelnevalt nimetatud toetusmeetmete sisu, siis palus koda ministeeriumilt ülevaadet nendest toetusmeetmetest.
Elektrituruseaduse muudatused leiab SIIT.
