Muudatused puudutavad muuhulgas energiaarvutuste täpsustamist, päikeseelektri veebipõhise kalkulaatori kasutuselevõttu ja energiamärgiste skaalade uuendamist.
Hoonete kliimakindluse suurendamiseks asendatakse energiaarvutustes varasemad baasaasta kliimaandmed uutega, arvestades vahemiku 1990–2020 asemel perioodi 1970–2000.
Uuendatud andmed kajastavad viimaste kümnendite temperatuuritõusu ja sagenenud kuumalaineid. See toob selgemini esile hoone jahutusvajaduse ja aitab juba projekteerimisfaasis planeerida sobivaid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi, tagades seeläbi hea sisekliima. Uuendatud kliimaandmetega saab tutvuda kliimaministeeriumi kodulehel.
Lisaks muutuvad kütte ja jahutuse seadeväärtused. Erinevatel hoonetüüpidel arvestatakse kütmise seadeväärtuseks senise 21 kraadi asemel 21,5 kraadi. Väikeelamu, kasarmu ning püstitatava korterelamu jahutuse seadeväärtus langeb 27 kraadilt 26 kraadile. Eesmärk on viia energiaarvutuses kasutatav temperatuur paremasse vastavusse hoonete tegeliku toatemperatuuriga.
Päikeseelektri arvutamiseks võetakse kasutusele veebipõhine lihtsustatud kalkulaator, mis asendab seni kasutusel olnud ebatäpsed tabeliväärtused ning vastab kaasaegsete päikeseelektrisüsteemide võimalustele. Uus kalkulaator on oluliselt täpsem, võimaldades arvutada tunnipõhiselt elektrienergia toodangut, salvestust, kasutust ja ka eksporditava elektrienergia kogust, juhtides aku kasutust omatarbe osakaalu maksimeerimiseks. Kalkulaator asub kliimaministeeriumi kodulehel.
Samuti uuenevad energiamärgiste skaalad. Eestis seni kehtinud energiatõhususe klasside skaala A-st H-ni asendub uue skaalaga A-st G-ni. Energiamärgiste skaalat uuendatakse kogu Euroopa Liidus.
Kliimaminister Kristen Michali sõnul annavad uuenenud energiaarvutused parema ülevaate hoone tegelikust energiakasutusest. "Hooneid saab paremini projekteerida, arvestades kuumalaineid ja muutunud kliimatingimusi. Kinnisvara ostes aitab see täpsemalt hinnata hoone energia- ja tulevikus ka näiteks jahutusvajadust ning selleks vajalikke kulutusi,” ütles Michal.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul on aastatepikkuse praktika põhjal selgunud hoonete energiatarbimises muutunud või arvestamata jäänud komponente, nagu näiteks sooja vee ringlus- ja jaotuskaod, üleminek LED-valgustitele, elektrilise põrandkütte mõju, vajadus edendada passiivseid jahutuslahendusi jpm. "Mida paremini suudame neid tingimusi arvutustes ette näha, seda usaldusväärsemad on hoonete energiamärgised,” lausus Jaanisoo.
Samuti on asekantsleri sõnul välja töötatud ja uuendatud erinevaid abivahendeid, nagu näiteks väikeelamu kalkulaator, mis asub kliimaministeeriumi kodulehel.
Muudatused on välja töötatud riigihanke korras koostöös Tallinna tehnikaülikooliga ja jõustuvad 1. märtsil 2025. Tagamaks hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid Euroopa Liidus iga viie aasta järel uuendada vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile.
