09.03.2023 istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks kinnisasja erakorralise hindamise korra. Tehnilise sisuga eelnõu järgi kehtestatakse seni mitmes eraldi määruses olnud kinnisasjade väärtuse hindamise kord. Eelkõige puudutab see tehinguid, kus üks osapool on riik või kohalik omavalitsus.
Määrus ei reguleeri menetlusprotsesse ega põhimõtteid, mille alusel tehinguid tehakse ja kahjusid hüvitatakse. Maaomanikele kahjude hüvitamise põhimõtted on jätkuvalt reguleeritud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) ja looduskaitseseaduses ja looduskaitseseadus (LKS). Hüvitamise praktika viitab, et seadustes olevad põhimõtted vajavad arutelu ja võimalik, et ka muutmist, kuid Vabariigi Valitsus ei saa määrusega muuta seadusi, seaduste muutmine on riigikogu pädevuses.
Kehtima jääb põhimõte, et kinnisasja väärtuse hindamiseks tellitakse turuväärtuse hindamine kutseliselt kinnisvara hindajalt vastavalt vara hindamise standarditele. Küll aga reguleeritakse senisest selgemalt olukorrad, kus väärtuse võib määrata Maa-ameti hindaja või menetlust läbi viiv haldusorgan, samuti antakse neile selgemad juhtnöörid hindamise tellimiseks. Hindamise tellimise reguleerimine määrusega on vajalik, kuna avaliku sektori tellitavad hindamised on enamasti keerukamad võrreldes erasektoris tehtavate laenutagatiste või finantsaruandluse hindamistega. Kutseliste hindajate jaoks on hindamisreeglid kirjas hindamisstandardites, kuid enamikul hindamisi tellivatest ametnikest ei ole hindamisstandardile ligipääsu. Samas tuleb seadustest mitmeid lisanõudeid, mida ei ole standardites kirjas. Määrus loob ühtse arusaama nii ametnikele kui ka hindajatele ja reguleerib osapoolte kohustusi hindamistoimingus.
Metsa hindamisel võetakse laiemalt kasutusse automaatsed hindamismudelid, selleks arendatakse metsaregistri juurde metsa hindamise kalkulaator. Metsa hindamise metoodika suurimaks muudatuseks on värskema hinnastatistikaga arvestamine, mis muudab hindamistulemuse oluliselt ajakohasemaks.
