„Kui lõpusirgele jõudnud uue valitsusleppe läbirääkimistel ei sünni halbu üllatusi, siis lõpuks ometi tuleb Eesti riik appi üksikvanematele ja nende lastele. Keskmisest rohkem kohtab vaesust just üksikvanemate peredes. Nendes seas kasvas statistikaameti andmetel esimesel pandeemia-aastal nii suhtelise kui absoluutse vaesuse määr,“ ütles Kütt.
Ränkade hinnatõusude mõjul on paljud ühe vanemaga pered muutunud Küti sõnul veelgi haavatavamaks, mistõttu algatasid sotsiaaldemokraadid mai alguses riigikogus eelnõu üksikvanema lapse toetuse suurendamiseks. „Nüüd seisime valitsuskõnelustel üksikvanema toetuse mitmekordistamise eest. Kindlasti on üksikvanemate perede jaoks tegu läbimurdelise otsusega, mis aitab neil paremini toime tulla ja laste vaesust vähendada. Ma väga loodan, et üksikvanemad ei tunne enam, et riik on nende lapsed hüljanud. Iga laps loeb, iga laps on oluline,“ lisas Kütt, kes on riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees.
Üksikvanema lapse toetust saavaid lapsi oli Eestis märtsi lõpu seisuga 10 222 ja seda toetust maksti 8804 üksikvanema perele. Toetusele on õigus lapsel, kelle sünniaktis pole isa kohta märget või on üks lapse vanematest on tagaotsitav. See toetus on olnud juba üle 21 aasta külmutatud olekus – 2001. aastal maksis riik üksikvanema lapsele 19,17 eurot kuus, 2022. aastal on see summa jätkuvalt 19,18 eurot.
