„Kohtunike väike arv ja jagunemine vaid üld- ja halduskohtute vahel raskendab Eestis kohtunike kitsamat spetsialiseerumist kindlatele õigusvaldkondadele. Ajal, kui õigusvaidlused muutuvad aina keerukamaks ning spetsialiseeruvad nii advokaadid kui prokurörid, tuleb kindlasti toetada ka kohtunike spetsialiseerumist ja sellega suurendada kohtumenetluse kvaliteeti,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Kohtunike suuremaks spetsialiseerumiseks hakatakse edaspidi kandideerima ametisse nii esimeses kui teises kohtuastmes kas tsiviil-, süüteo- või halduskohtunikuna. Ka kohtunikueksam jagatakse ametlikult kolme valdkonna vahel.
Eelnõuga kaasajastatakse ka maakohtute juhtimisstruktuuri. Täna jagunevad maakohtud maakondlikeks kohtumajadeks – suurimas on 72 ja väiksemates kaks kohtunikku. Eelnõu järgi jagunevad maakohtud edaspidi tsiviil- ja süüteoosakondadeks. Osakonnas peab olema vähemalt kuus kohtunikku. Kuna ühes kohtus võib olla mitu samaliigilist osakonda, siis saab osakond spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale (näiteks perekonnaasjad, majanduskuriteod jne). Osakond hakkab korraldama ka kohtunikke vahetult abistavate kohtuteenistujate tööd.
Muutus puudutab ainult kohtute juhtimist. Tänaste kohtumajade arv ja asukoht jäävad samaks,
sõnas Maris Lauri.
Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja praktika ühtlustamise huvides viiakse kõigi registriasjade (sh sundlõpetamiste) menetlemine Tartu maakohtusse. Eestkostealase järelevalvetöö arendamiseks moodustatakse Pärnu maakohtusse üleriigiline eestkoste järelevalve osakond.
Eelnõuga luuakse kohtunikele tagasiside andmise süsteem ning luuakse kohtujuristidele paremad arenguvõimalused. „Selleks, et parandada kohtulahendite selgust, on oluline arendada lahendi kirjutamise oskusi, anda kohtunikule süsteemselt tagasisidet tema kohtulahendite kohta ning suunata ta vajadusel koolitusele,“ selgitas justiitsminister.
Eelnõuga parandatakse kohtunike ametitagatisi. Kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, on eelnõu jõustumise järel võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. „Muudatus võimaldab paindlikumalt kohtunikel ennast ka mõnes teises riigiametis või näiteks ülikoolis õppejõuna töötades täiendada. Praegu ei ole naasmine kohtunikuametisse sellisel juhul tagatud,“ märkis Maris Lauri.
Ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Kohtunikuabisid hakkab ametisse nimetama maakohtu esimees.
Eelnõuga antakse ringkonnakohtutele võimalus lahendada mõnda kohtuasja terve kolleegiumi koosseisuga – et hoida ära samas kohtus erinevaid õigustõlgendusi. Kui maa- või halduskohtunik on üle viidud teise astme kohtunikuks, pannakse talle kohustus arutada tema menetluses olevad esimese astme kohtu asjad lõpuni.
