Seaduse muutmine ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses, kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud, kes saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.
Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi eelarvet tehes riigi rahastust ära ootama, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.
2025. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus kümme kuni sada protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.
Seaduse järgi kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle. Soodustus võib olla kuni tuhat eurot ja maamaksu tuleb tasuda maksusoodustuse piiri ületava osa eest. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, seadusega suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.
Seaduse kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast.
Lisaks tehakse seaduses täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.
Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.
