Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson ütles, et eelnõuga soovitakse tagada laste turvalisust.
Eelnõu järgi tuleb lapsega töötamise lubatavuse kontrolli edaspidi lisaks töölevõtmisele teostada ka kord kaheteistkümne kuu jooksul. See tähendab, et tööandjail tuleb korra aastas kontrollida kõigi õpetajate ja treenerite tausta,
sõnas Jürgenson.
Esimees lisas, et kontrollikohustuse süstemaatiline mittetäitmine muutub väärteo korras karistatavaks ning juriidiline isik võib kontrolli teostamata jätmise eest saada kuni 32 000 eurot trahvi. „Muudatused aitavad loodetavasti tagada, et lastega töötavate isikute sobivust kontrollitakse piisavalt sageli ja lastega töötavad vaid need, kes ei kujuta lastele ohtu.“
Komisjoni aseesimehe Heljo Pikhofi sõnul aitavad eelnõuga kavandatud muudatused vähendada laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. „Eelnõu järgi saavad ka lapse seaduslikud esindajad õiguse riigilõivuvabalt päringuga kontrollida, kas näiteks lapsehoidjana tööle võetav isik võib lastega töötada,“ ütles Pikhof. „See on oluline võimalus laste turvalisuse tagamiseks ning kahtlemata ka vanemate südamerahu tarvis.“
Istungil toodi välja, et päringu vastuses öeldakse vaid, kas isik võib lastega töötada või mitte – seal ei kuvata süütegu, et riivata vähem kontrollitava isiku eraelu. Veel ajakohastatakse eelnõuga süütegude loetelu, mille eest karistatud isikute nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega. Samuti ajakohastatakse süütegude loetelu, mille eest karistatud isikud ei või lastega töötada. Peale selle lahendatakse eelnõuga juriidiline takistus, mille tõttu ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli määrata isikule, kes kohtule oma elukohta ei teata.
Istungil osales ja tutvustas komisjonile eelnõu justiitsminister Maris Lauri.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 17. mail.
