ELEA juhatuse liige Herkki Kitsingu teeb sõidukite kõnniteel peatumise keeld peamiselt transporditeenuste, nende hulgas kuller- ja kolimisteenuste pakkujate elu tulevikus pea võimatuks.
„Ka tarbija/tellija jaoks halveneb teenuste kättesaadavus, kuna peatumisvõimaluste puudumisel pikeneb kättetoimetamise aeg ning potentsiaalselt suureneb pakutava teenuse hind. Lisaks avaldub negatiivne mõju nendele kaupmeestele ja söögikohtade omanikele, kes tegutsevad linnalistes piirkondades, kus puuduvad hoone lähedal parkimiskohad või muud sobivad kohad veose laadimiseks,“ ütles Kitsing, kelle sõnade kohaselt võib teatud linnaosades esimene parkimiskoht olla kolitavast korterist näiteks saja või enama meetri kaugusel.
„See ei oleks liiklusohutuse mõttes hea, kui transpordifirmad hakkaksid transporditava kaubaga mööda kõnni- ja sõiduteid tormama,“ ütles Kitsing.
EAOL-i juhatuse esimehe Priit Tammeraidi sõnul on praegu kehtivas seaduses nõue, et jalakäijatele ja kergliiklejatele peab jääma 1,5 meetrit ruumi.
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kõnniteed on mõeldud siiski jalakäija ja kergliikuriga liiklemiseks ning sõidukitega kõnniteel liikumine suurendab õnnetuste riski ja vähendab seal liiklejate turvatunnet.
„Samas ei ole välja toodud õnnetuste statistikat ehk seda, mitu liiklusõnnetust on põhjustanud kõnniteel peatunud sõiduk, mis on jätnud jalakäijatele nõutud ruumi vabaks,“ ütles Tammeraid, kelle sõnul pole sõidukite peatumine kõnniteel autoliiklus ning sinna sõidetakse vaid eriolukorras ja vajaduspõhiselt. „Väljatoodud liiklejate turvatunne on tunnetuslik argument, kuid seaduse muutmisel tekkiv kohustus peatumistaskute rajamiseks omab nii rahalist mõju kui tuntavat keskkonnajälge. Samuti ei ole võimalik tagada, et järjest populaarsemaks muutuval kullertranspordi ajastul piisab kortermajale ühest parkimistaskust,“ ütles Tammeraid, kelle sõnul tuleb seaduse jõustumisel tulevikus hakata lahendama olukordi, kus ühele peatumistaskule konkureerivad kaks kullersõidukit ja üks eakat inimest sõidutav sõiduk.
Pöördumises tuuakse veel välja, et praegu on ebaproportsionaalselt piiratud haagisega B-kategooria auto peatumine. „See ei ole asjakohane piirang ja tihti transporditakse vajalikke materjale ka järelhaagises. Siinjuures on tegemist kasvava trendiga, sest väiksemate sõidukite kasutamise soodustamine toob kaasa ka järelhaagiste kasutamise kasvu,“ ütles Tammeraid.
Samuti leiavad pöördumise saatjad, et nii jalgratturi kui kergliikuri juhi joobeseisundile peavad kehtima samad nõuded, mis ka autojuhile.
Tammeraidi sõnul on jalgratas saanud palju laiema tähenduse ning jalgrattaks võib nimetada ka kuni mitmesaja kilogrammist vineerist kastiga sõidukit, mille kiirus on elektrijõul liikudes kuni 25km/h. „Juhime siinkohal tähelepanu absurdsusele, et korraks kõnniteel veose laadimiseks peatunud autot peetakse ohtlikumaks kui seal täistuuridel kihutavat kergliikurit või kastiratast,“ ütles Tammeraid.
