Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo komissar Marina Põldma sõnul on meetme lõpptähtaeg pooleteise aasta kaugusel, mistõttu on mõistlik väljastada kaitse pisut pikemaks ajaks kui seda seni on tehtud.
„Selle muudatusega hoiame kokku nii sõjapõgenike kui ka PPA aega – jätkates senise praktikaga, peaksime siin viibivate sõjapõgenike ajutise kaitse staatust järgmisel talvel paariks kuuks pikendama. Mingit sisulist väärtust see ei anna, küll aga jooksutaksime tarbetult sõja eest põgenenud inimesi,“ ütles Põldma.
Lisaks muudatusele ajutise kaitse kehtivuses, toimub ka muudatus ajutise kaitse pikendamise korras – ajutise kaitse pikendamiseks on edaspidi vajalik teha uus dokumendifoto PPA teeninduses, samuti võidakse enne ajutise kaitse pikendamist küsida inimeselt täiendavaid küsimusi tema Eestisse saabumise asjaolude kohta.
„Seeläbi tagame ühtaegu nii selle, et me anname välja dokumendi, millel on inimesest võimalikult värske pilt ning täiendavalt saame veenduda selles, et anname abi neile, kes on tõesti sõja eest Eestisse põgenenud,“ selgitas Põldma.
Ajutine kaitse on üks rahvusvahelise kaitse eriliike, mis võimaldab eriolukordades anda kaitse suurele hulgale inimestele lihtsustatud korras. Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale võttis Euroopa Liit vastu otsuse, et liikmesriigid pakuvad ukraina sõjapõgenikele kolm aastat ajutist kaitset. Kui osa liikmesriike on algusest peale andnud riiki jõudnud sõjapõgenikele ajutise kaitse korraga kolmeks aastaks, siis Eesti võttis vastu otsuse, et kaitset väljastatakse korraga aastaks ning seda ka pikendatakse ühe aasta kaupa.
