Eelnõu komisjonipoolse ettekandja Margit Sutropi sõnul kehtib neile üliõpilastele kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkestatud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.
Eelnõu järgi võib pärast õpingute katkestamist tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva. Komisjon täiendas eelnõu sättega, mille järgi ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibitud aega päevade hulka, mille jooksul on võimalik õpingud katkestada ja uuesti tasuta õppima asuda.
Veel tegi komisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi võib kõrgkool õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks näha otsuste ajakriitilisuse tõttu ette haldusmenetluse põhimõtetest erineva tähtaja. Muudatuse järgi peab kõrgkool õppesse vastuvõtmisega, lõputöö või lõpueksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks jätma vähemalt kolm tööpäeva ja teiste õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks vähemalt kümme tööpäeva.
Eelnõu järgi saavad tudengid samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppida kümme aastat pärast lõpetamist. Kõrgkoolid saavad eelnõu järgi õiguse küsida tasu semestril valitud, ent sooritamata jäänud õppeainete eest, kui üliõpilane katkestab õpingud enam kui 70 päeva pärast semestri algust.
Eelnõuga kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda. Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.
Muudatused on kavandatud jõustuma alates 2024/2025. õppeaastast.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 15. veebruaril.
