Komisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on läbimõeldud patsienditestamendi süsteemi kaua oodatud, et kõige haavatavamas seisus inimeste õigus vabalt oma elu lõpu üle otsustada oleks süsteemselt tagatud.
"Iga inimese elu lõpp peab olema väärikas ning korraldatud tema soove, veendumusi ja väärtusi silmas pidades. Nii saab otsustusvõimeline täisealine inimene, kes elu pikkuse asemel soovib säilitada elukvaliteeti, võimaluse oma valikud nõustaja abil põhjalikult läbi kaaluda, loobuda kasutust elusäilitavast ravist ja saada selle asemel palliatiivravi. Saame nüüd öelda, et elu lõpu tahteavalduse seadustamise ajakava on paigas ning ootame eelnõu riigikokku aasta pärast, et see selle koosseisu jooksul vastu võtta," märkis esimees.
"Muu hulgas on meie ühiskonna vaimse tervise huvides laiemalt see, et nii tundlikust teemast kui seda on oma soovide väljendamine ja elu lõpu planeerimine, saaks miski, mille usalduslikku arutamist oma perearsti ja pereliikmetega peetaks normaalseks," lisas Pillak.
Komisjoni aseesimees Riina Solman toonitas, et patsienditestamendi süsteem peab olema läbi mõeldud äärmise põhjalikkusega.
Ühiskond ei ole harjunud mõtlema surmale. Kui seda teed läheme, peame tervishoiutöötajate õigused ja kohustused kokku leppima nii, et õiguste kuritarvitamise riski poleks,
märkis Solman.
"On võtmetähtsusega, et tahteavalduse soove oleks võimalik ka täita nii, et inimesed tunneks, et nad on hoitud. See tähendab, et palliatiivne ravi oleks kaasaegne ehk võtaks arvesse nii patsiendi kui ta tema perekonna füüsilisi, psüühilisi, sotsiaalseid ja spirituaalseid vajadusi kogu haiguse vältel ja ka pärast surma," lisas ta.
Patsienditestamendi regulatsiooniga koos peaks valmima terviklik nõustav juhis, kättesaadav olema nõustamisteenus ning inimene peaks saama oma informeeritud eelistusi väljendada lihtsalt – nii terviseportaali tahteavaldust lisades kui ka arstile suuliselt.
Väljatöötamisel oleva seaduse jõustumisajaks on planeeritud 1. jaanuar 2026.
