Sellega nähakse muu hulgas ette võimalus lähemas tulevikus isikut mRiigi äpiga tõendada ning valida, kas kohustusliku dokumendina omada ID-kaarti või passi.
Siseminister Lauri Läänemets märkis, et rahakoti sisu on paljudel inimestel kolinud telefonirakendustesse ning peagi on võimalik nutitelefoniga ka oma isikut tõendada.
„Järjest enam tuleb ette, et inimesed ei kanna endaga alati isikut tõendavat dokumenti kaasas, sest kasutavad igapäevatoimetustes ja maksevahendina telefoni. Samas ei tea kunagi, millal isikut tõendavat dokumenti võib tarvis minna – selle kauaoodatud lahendusega võimaldabki mRiik edaspidi isikut tõendada telefoniga. Sealjuures turvaliselt, sest inimene saab ise seadistada, milliseid dokumendi andmeid ta soovib esitada – kas näiteks ainult sünniaega vanuse tõendamiseks, või ka isikukoodi. Samuti on tähtis see, et dokumendi andmeid ei saa salvestada ega kuvatõmmist teha, vaid andmed on nähtavad ainult telefoniekraanilt kolme minuti jooksul,“ selgitas siseminister.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul oli ka mRiigi äppi testinud inimeste peamine ootus, et äppi saaks kasutada isikut tõendava dokumendina. „Kuigi riigiäpi pilootlahendus on valmis ja töökorras, on meie soov, et riigiäpp ei oleks pelgalt infoteenus, vaid võimaldaks inimestel ka päriselt riigi teenuseid lihtsamini kasutada ja tõendada ka oma isikut. See aga nõuab seadusemuudatust ning mul on hea meel, et see protsess on jõudmas lõpule. Eesmärk on, et Eesti riigiäpp oleks kasutajasõbralik ja tulevikus saaks selle kaudu kasutada nii isikutunnistust, juhiluba kui ka muid erinevaid teenuseid,“ lisas Riisalo.
Teise olulise muudatusena tõi siseminister Läänemets esile võimaluse edaspidi teha valik, kas kohustusliku dokumendina omada passi või ID-kaarti. „Sisuliselt tähendab see, et kaob kohustus igal juhul omada ID-kaarti. Kindlasti teeb see elu mugavamaks näiteks vanemaealistel, kellel on keeruline dokumenti uuendamas käia. Passi kehtivusaeg on 10 aastat, ID-kaardil viis. Tänapäeval on inimeste käitumisharjumused muutunud ja toiminguid eelistatakse teha mobiiltelefoniga, näiteks mobiil-ID ja Smart-ID-ga ning ID-kaardi kohustus ei ole enam hädavajalik,“ rääkis Läänemets.
Eelnõuga on kavas edendada ka identiteedihalduspoliitika riskihaldust, võimaldades riigil rakendada julgeolekukaalutlustel tugevamaid meetmeid, mis tagavad riikliku isikut tõendava dokumendi andmise vaid selleks õigustatud isikule.
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.
