Koalitsioonil on kavas kärpida suurperedele makstava toetust 200 euro võrra, kusjuures toetuse tõus rakendati vaid vähem kui aasta tagasi eelmise valitsuse ajal, mille juhtpartei oli samuti reformierakond. Täna riigikogus arutlusele tuleva eelnõu järgi oleks alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.
Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Samuti loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.
Eesti Lasterikaste Perede Liit algatas rahvaalgatus.ee lehel allkirjade kogumise laste arvelt kärpimise vastu, mida plaanitakse teha kiirkorras ja igasuguste mõjuanalüüsideta.
„Seisame nii suurperede kui laiemalt kõigi lastega perede eest, sest plaanitavad kärped ja maksutõusud puudutavad praegu iga Eesti last,“ ütles Eesti Lasterikaste Perede Liidu juht Aage Õunap. „Kutsume üles andma oma allkirja, et tekiks ühiskondlik ja poliitiline debatt asja sisuliseks aruteluks ning mõjude analüüsimiseks. Mõistame valitsuse soovi riigi rahandust ümber korraldada, aga eelarveaugu lappimine laste arvelt annaks valusa hoobi nii perede toimetulekule kui tulevasele sündimusele,“ märkis Õunap.
Petitsioonis palutakse riigikogul peatada suurperede toetuse kärpeplaan, säilitada hetkel kehtiv perehüvitiste kord, võrdsustada lastetoetused, lisada indekseerimine kõigile lastetoetustele ning säilitada tulumaksuvabastus alates teisest lapsest, lisaks taastada tulumaksuvabastus ka pere esimese lapse eest.
