Kaks aastat tagasi võeti riigikogus vastu seadus, mille järgi peaks hiljemalt 1. juulist tekkima patsiendi vastutuskindlustus. See tähendab, et kõik tervishoiuteenuse osutajad peavad sõlmima kindlustuslepingu ning edaspidi maksaks ravivigade eest hüvitist kindlustusseltsid.
“Kahjuks on tervishoiuteenuse osutajad probleemi ees, sest kindlustuse pakkujaid turul napib. Seni on teatanud valmisolekust pakkuda 1. juulist teenust vaid üks kindlustusandja,” ütles Pillak.
Kindlustuspakkujate vähesus toob Pillaku sõnul kaasa kolm probleemi. “Pakutava kindlustuse hind on teenusepakkujate vähesuse tõttu liiga kõrge. Teiseks ei jõua kindlustusseltsid juuli lõpuks kõiki soovijaid ära kindlustada, sest iga lepingu juurde käivad ka läbirääkimised,” lausus Pillak.
Suurima ohuna näeb Pillak, et kui tervishoiuteenuse pakkujal augustiks vajalikku kindlustust ei ole, on Terviseametil õigus tegevusluba tühistada. “Olukorras, kus meil on niigi perearstide puudus, ei saa me riskida ohuga, et patsiendid võivad jääda vajaliku abita,” sõnas ta.
Pillaku sõnul arutati jõustamise edasilükkamise ettepanekut möödunud nädalal riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus osales ka Eesti Arstide Liidu president. “Seetõttu tuleb liidu vastasseis kompromissile üllatusena, sest komisjonis nende esindaja vastumeelsust planeeritavatele muudatustele ei avaldanud," lisas Pillak.
“Osapooled on kinnitanud, et uue tähtajana planeeritud 1. novembriks on kindlustuspakkujaid Eesti turul rohkem,” märkis Pillak.
