Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsleri Helen Rivese sõnul teab iga kodulaenu võtja, et juhul, kui ta laenumaksetega jänni jääb ja laenu korralikult tagasi ei maksa, võib laenuandja tema kodu müüki panna. Täpsemalt küll paluda selleks kohtutäituri abi, et läbi viia sundmüük.
"Seda seetõttu, et kui hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenevat kohustust ei täideta nõuetekohaselt, allub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik kohesele sundtäitmisele ja hüpoteegipidaja, kelleks üldjuhul on laenuandja, võib pöörduda koheselt kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Siinjuures ei ole vaja omada jõustunud kohtulahendit, vaid täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe ehk laenuga kodu soetamisel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping," selgitas Rives, lisades, et kohtutäitur algatab nõude rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud vara sundmüügi.
"Seega arusaadavalt teevad hüpoteegipidajad tihedat koostööd kohtutäituritega. Kuidas aga hüpoteegi seadmise leping sünnib? Täna ja lootustandvalt tulevikku vaadates sõlmivad nimetatud lepinguid notarid, kellel on kohustus tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada võimalikke õigusvaidlusi," jätkas Rives.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei nõustu väidetega, et .notari näol on tegemist ühe järjekordse ja laenajale ebaolulise vahelüliga, kes noolib niigi juba kõrvuni kohustustes isiku raha. "Tulenevalt hüpoteegi seadmise lepingute sundtäidetavusest tekib juhul, kui notarid enam neid lepinguid ei seaks, küsitavus eelkõige lepingu sundtäidetavuses üldiselt," märkis Rives.
Praegu kehtiv seadus ütleb selgelt, et kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta, samuti mitmesugused haldusaktid, sealhulgas maksuvõlad, parkimistrahvid, aga ka mõned lepingud, näiteks notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele.
Kui hüpoteegi seadmisega on edaspidi seotud vaid pank või mis veel hullem, kinnisvaramaakler, siis kas iga hüpoteegi realiseerimiseks tuleb laenuandjal edaspidi pöörduda kohtusse? Tõstame niigi ülekoormatud kohtute koormust veelgi? Siinkohal on paslik mõttetera see, et me kõik oleme targad ainult erinevatel elualadel. Ei ole kahtlustki, et nii pangad kui ka kinnisvaramaaklerid on pädevad. Ainult igaüks omal alal. Notarid on vaieldamatud pädevaimad hüpoteegi seadmise lepinguid sõlmima ning ka vastutama selliste lepingute õigsuse eest,
ütles Rives.
Tema sõnul ei kujuta kohtutäiturid ja pankrotihaldurid oma igapäevatöös ette, kuidas oleks võimalik edaspidi ja ilma notari panuseta vältida probleeme, mis tekivad, püüdes kokku viia tagatavaid kokkuleppeid hüpoteegiga. "Siin on tohutu risk, et kasvavad vaidlused täitemenetluses, mis pikendavad menetlusi, kannatavad sissenõudjad ja ka võlgnikud. Näiteks ei kujuta hästi ka ette, kuidas toimetada, kui abikaasade ühisvarasse kuuluvate kinnistute puhul vajalikud nõusolekud on puudulikult vormistatud. Ka täna toimetavad nii pangad kui kinnisvaramaaklerid küll ehk sarnastel põhimõtetel, kuid siiski piisavalt erinevalt," selgitas Rives, kelle sõnul ei oma kohtutäiturid ja pankrotihaldurid praegu teadmist, kuidas järjekordne reform ja katsetus, seekord notaritega, läbi viia plaanitakse.
"Seetõttu on ka pealiskaudselt õhku visatud plaanidega, mis puudutavad hüpoteegilepingute seadmist, võimatu nõustuda. Ilmselt juhul, kui plaanitav reform peaks läbi surutama, tõstavad pangad laenude refinantseerimisel lepingu muutmise tasusid ja kokkuvõttes ei võida ükski laenuvõtja. Aga võidab taaskord pank," ütles Rives.
Kartust tekitab ka asjaolu, et kui refinantseerimislepingu vormistaja on sama pank, kes laenu annab võib kahtluse alla seada tema erapooletuse tulenevalt majandushuvist. "Nähes, kui palju on meil igapäevases elus pettusi,valetamist, saamahimu ja valskust, oleks parem siiski mõni asi jätta nii, nagu see on aastakümneid toiminud ja usaldust pälvinud," rõhutas Rives.
Tema väitel on toimivat süsteemi suhteliselt lihtne lammutada. "Tõmmake seinast üks kivi välja ja sein variseb kokku. Aga uue seina ehitamiseks on vaja juba palju enamat - reaalsustaju ja olukorrast arusaamist, ehitusenergiat, raha, seaduste kohandamist ja järgimist. On meil seda kõike?" küsis Rives.
Tema sõnul on kuskil kabinetivaikuses ehk lihtne lasta ajutrustil käiata, kuid paraku reaalses maailmas on elu tihtipeale pisut teine. "Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid on ühel meelel - me ei toeta kergekäeliselt ette võetavaid reforme, millel puudub selge põhjendus ja vajadus ning puudub ka terviknägemus tuleviku osas. Las pealegi teised naaberriigid toimetavad nii või naa, ei pea me kedagi matkima ega kellegi tallatud rada pidi käima hakkama," lisas Rives.