Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas pressiteates, et kindlustusandja miinimumkapitalinõude alammäär on edaspidi senise 3,7 miljoni euro asemele 4 miljonit, kui kindlustusandja tegeleb elukindlustustegevuse ja teatud kahjukindlusliikide pakkumisega ning 2,7 miljonit eurot, kui ta pakub muid kahjukindlustusliike.
"Muudatused aitavad tugevdada kindlusturgu ja loovad sellele kindlama aluse," märkis Kokk.
Ta selgitas, et eelnõuga tõstetakse kindlustusvõtjast suurkliendi määratlemise piirmäärasid. Tegemist on suurkliendist kindlustusvõtjaga, kui ta vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest - ettevõtte bilansimaht ületab 6,6 miljonit eurot, majandusaasta netokäive ületab 13,6 miljonit eurot või majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 250 töötajat. Hetkel kehtivad piirmäärad on vastavalt 6,2 miljonit eurot ja 12,8 miljonit eurot, töötajate arvu ei muudeta.
Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab märkis omalt poolt, et ettevõtjast kindlustusvõtja piimäärade tõstmine ei tohiks avaldada märkimisväärset mõju kindlustuse turustajate halduskoormusele. "Miinimumnõuded kindlustusettevõtjatele veidi tõusevad, Euroopa Liidu (EL) teatis avalikustati juba eelmisel aastal. Pigem võib eeldada, et kindlustuse turustajate halduskoormus väheneb," ütles Aab.
Ta lisas, et eelnõu kohaselt on seaduse jõustumine ette nähtud tänavu 19. oktoobril. "Jõustumise tähtaeg on seotud teatises ettenähtud tähtajaga, mille kohaselt peavad EL-i liikmesriigid läbivaadatud piirmäärasid rakendama hiljemalt 19. oktoobrist 2022," selgitas Aab.
Rahanduskomisjon saatis valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile 21. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
