"Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus peavad järgnevatel aastatel kõik riigid tegema jõupingutusi rohepoliitika karmide nõuete täitmiseks, peavad transpordiettevõtted sellest nädalast saastama keskkonda oluliselt rohkem, kuna sõidukite regulaarse koduriiki tagasipöördumise nõude tõttu teeb tõenäoliselt suur osa sõidukitest oma sõidud koduriiki tühjalt," nentis majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteates.

2020. aasta augustis jõustunud liikuvuspaketi järgi peab tänavu 21. veebruarist tegevusloaga veoettevõtja tooma enda rahvusvahelistel vedudel kasutatavad sõidukid vähemalt iga 8 nädala jooksul tagasi ettevõtte asukohariiki alates sealt lahkumisest. Nõue kehtib nii rahvusvahelistel vedudel osalevatele üle 3,5 tonni suurima lubatud täismassiga kaubaveokitele kui reisijateveo bussidele ning laieneb 21. maist väiksematele tarbesõidukitele, mille suurim lubatud täismass on üle 2,5 tonni kuni 3,5 tonni.

Selle nõude kehtestamist on põhjendatud vajadusega võidelda niinimetatud "varifirmade" nähtuse vastu, kuid praktikas lõhub see Euroopa ühtset turgu, pannes Euroopa Liidu ääremaad ebavõrdsesse olukorda,

selgitas Aas.

Samal põhjusel hääletas Eesti koos kaheksa teise liikmesriigiga liikuvuspaketi vastuvõtmisele vastu. Sellele vaatamata jäi Lääne-Euroopa suurriikide surve selle nõude kehtestamiseks peale.

"Kuid võitlus selle nõude vastu jätkub, kuna oleme ühiselt üheksa liikmesriigiga sõidukite tagasipöördumise nõude tühistamiseks pöördunud Euroopa Kohtusse, kuna see on tugevalt vastuolus rohepoliitika eesmärkidega, piirab teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ning on diskrimineeriv eeskätt Euroopa Liidu äärealadel asuvate liikmesriikide vedajatele," lisas Aas.

Niikaua, kui Euroopa Kohus ei ole sõiduki tagasipöördumise nõuet tühistanud või peatanud, tuleb kõigil liikmesriikidel tagasipöördumise nõuet täita. 

Lisaks tagasipöördumise nõudele jõustus sellest nädalast lisanõue ka kabotaaž- ja kombineeritud vedudele. Kabotaažveoks nimetatakse vedu, mille kauba peale- ja mahalaadimiskoht asuvad teise liikmesriigi territooriumil. Kombineeritud veo all peetakse silmas vedusid, mille puhul kombineeritakse kauba ühest punktist teise viimisel erinevaid transpordiliike, näiteks ronge, laevu ja veokeid, et viia kaup kohale keskkonnasäästlikumalt ja kulutõhusamalt.

Euroopa Liidus võib ettevõte teha kabotaažvedusid, kui teise liikmesriigi territooriumile sõidetakse rahvusvahelise kaubaveo koormaga ja see koorem on seal täielikult maha laaditud. Kui see tingimus on täidetud, avaneb veoettevõtjale õigus teha selles riigis mitte rohkem kui kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul. Samas võib nimetatud kolm kabotaažvedu teha ka erinevates liikmesriikides, kuid tühjalt järgmisesse liikmesriiki sõites on lubatud teha üks kabotaažvedu kolme päeva jooksul.

21. veebruarist peab kabotaažvedudel arvestama lisanõudega. Kui lubatud kolm kabotaažvedu selles riigis, kuhu veeti rahvusvahelise kaubaveo koorem või üks kabotaažvedu selles riigis, kuhu sõideti tühjalt, on lõpetatud, siis ei ole lubatud sama mootorsõidukiga teha selles liikmesriigis nelja päeva jooksul ühtegi kabotaažvedu. Seda perioodi nimetatakse niinimetatud mahajahtumise ehk "cooling off" perioodiks.

"Nõude eesmärk on kaitsta liikmesriigis riigisiseseid kaubavedajaid, et teisest liikmesriigist pärit odavama kaubaveo pakkujad ei viiks kohalikke vedajaid raskustesse või ettevõtete sulgemiseni," sõnas Aas.  

Sama nõue laieneb 21. maist ka nendele tegevusloaga ettevõtjatele, kes kasutavad rahvusvaheliseks kaubaveoks 2,5 tonni kuni 3,5 tonni suurima lubatud täismassiga tarbesõidukeid.  

Liikuvuspakett võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidel alates 21. veebruarist oma riigi seadusega rakendada kombineeritud veo maismaa etapile kabotaažvedude nõudeid. Kui liikmesriik seda võimalust ei kasuta, siis võib kombineeritud veo korral endiselt piiranguteta vedada teise liikmesriigi sadamast või raudteeterminalist sinna saabunud haagist või konteinerit mööda maanteed 150 kilomeetri raadiuses asuvasse mahalaadimiskohta või vastupidi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teadaolevalt jõustavad kombineeritud vedude maantee etapile kabotaažvedude reegleid täies ulatuses alates sellest nädalast Soome, Rootsi ja Taani. Sama nõue tekib Hollandis 2022. aasta keskel ning Belgias 2022. aasta lõpus.