Seaduse järgi tuleb elatise summa kujunemisel arvesse võtta lapse reaalseid vajadusi, vanema võimalusi ja lapsega koos veedetava aja hulka, samuti tuleb arvestada, mitut last vanem üleval peab pidama ning kellele makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.
Seaduse järgi on elatise määramise aluseks baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil ja millele lisandub igal aastal kolm protsenti eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Elatise hulka arvatakse ka riiklik lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, mille võrra väheneb kohustatud vanema maksekohustus. Kohtule jääb endiselt õigus vanemate sissetulekute erinevust ja lapse vajadusi arvestades elatist suurendada või vähendada.
Seaduses on toodud erand, et kaitseväeteenistuse ajal elatist maksta ei tule, kuna laps saab ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust. Seadusega ei muudeta kehtivaid kohtuotsuseid ega kokkuleppeid, aga nähakse ette üleminekusäte, mille järgi külmutatakse poole töötasu alammääraga seotud elatised praegusel tasemel ja miinimumpalga tõustes need ei kasva.
Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.
