Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa arvutatud pensioniga. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem,
lausus riigikogu liige Tõnis Mölder.
"Oodatava eluea kasv on pidurdunud ja naised elavad meestest keskmiselt 8,6 aastat kauem. Kaotades abikaasa, kaob ka leibkonna täiendav sissetulek ning toimub järsk elustandardi langus."
Tõnis Mölderi sõnul on vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel.
"2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri ligi pool vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem. Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 80 protsendini, kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on seevastu 36 protsenti," võrdles keskerakonna volikogu esimees.
"Lesepensioni võimaldamisega toetame üksikute pensionäride toimetulekut ja austame pikaaegset abielu. Abikaasa surma puhul tuleb silmitsi seista mitte ainult emotsionaalselt raske ajaga, vaid ka elukvaliteedi langusega. Praeguse kõrge inflatsiooni tingimustes oleks lesepensionist suur abi. Lesepension määratakse vaid juhul, kui see on suurem inimese enda välja arvutatud pensionist," lisas Tõnis Mölder.
Riigikogu täiskogu istungil tuleb eelnõu esimesele lugemisele tuleva aasta alguses. Lesepensioni eelnõu algatas riigikogu keskerakonna fraktsioon.
