Eelnõu poolt hääletas 61 riigikogu liiget, vastu oli 16 ja erapooletuid ei olnud.
Eelnõu kohaselt lisatakse investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nii-öelda kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist.
Lisaks nähakse ette, et fondi piiriülesel pakkumisel ei pea fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks omama selles riigis esinduskontorit või määrama seal kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliste kanalite kaudu, mis on osapoolte jaoks mugavam ning soodsam.
Muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi finantsinspektsioonis (FI). Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on inspektsioon tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat.
Praktikas on aga ilmnenud, et mõned isikud kasutavad niinimetatud väikefondi registreerimise režiimi pigem muudel eesmärkidel. Kohati on tegemist mingi muu valdkonna laadse tegevusega, näiteks krüptoäriga, mis registreeritakse nii-öelda fondi pähe. Teisalt on olnud juhtumeid, kus eelnimetatud registreerida soovivatel isikutel ei ole mingeid seoseid Eestiga. Et selliseid riske ja võimalikke kuritarvitusi vältida, siis nähakse eelnõuga ette FI-le täiendavad registreerimise keeldumise alused ja suuremad võimalused senised registreeringuid lõpetada.
Muudatuste kohaselt võib inspektsioon keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti juhul kui FI-le esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse inspektsiooni õigust fondivalitseja registrist kustutada, muu hulgas juhul kui registreeringu taotlemisel on FI-le esitatud valeandmeid.
Eelnõu kohaselt nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud ja keskkonnaalaseid tingimused, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust. Lisaks täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate – pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete ehk väärtpaberite väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuseesmärkidega konkreetne väärpaber sobib.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Seda võib nüüd edaspidi teha kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla näiteks tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused.
Samuti antakse eelnõuga pensionifondidele paindlikemaid võimalusi teha oma investeeringuid läbi enda kontrolli allolevate äriühingute (SPV-de). Need SPV-d on üldjuhul tavapärased OÜ-d, läbi mille tehakse üldjuhul kinnisvarainvesteeringuid või läbi mille kinnisvara hallatakse. Nüüd saab nende pensionifondide arvel anda ka sellistele OÜ-dele tagatisi erinevate investeerimisstrateegiate kasutamise eesmärgil. See tähendab, et ei pea reaalset raha andma, aga tingimusel, et need OÜ-d on selle pensionifondi kontrolli all.
Eelnõu kohaselt muudetakse krediidiandjate suhtes kehtivaid nõudeid, mis seonduvad eelkõige tegevusloa režiimiga. EL õiguse kohaselt võib finantsjärelevalveasutus krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui viimane ei ole väljastanud krediiti eelneva kuue kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Muudatusega viiakse kehtiv seadus kooskõlla direktiivi nõuetega.
Lisaks täpsustatakse selgemalt, et krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. Kehtiv sõnastus andis mõista, et see ei tohi üksnes sellest sõltuda. Seega kustutatakse sõna "üksnes" ja viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiivi sõnastusega.
