Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.
Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
Õppeasutuste juhid peavad seaduse järgi eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist. Kui vastavalt ülemineku ajakavale toimub õpe eesti keeles, peab õpetaja eesti keelt valdama C1-tasemel.
Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks peab selle kohustusega klassides ja rühmades alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi. Seadus näeb ette võimaluse kasutada peale eesti õppekeele või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes. Klassides, kus eesti õppekeele kohustust veel ei ole, võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel õppekeeleks olla muu keel.
Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et on rõõmustav, et seaduse tasandil on eestikeelsele õppele üleminek heaks kiidetud. „ Hea meel on, et erinevad osapooled on jõudnud ühisele arusaamale, et eestikeelsele õppele üleminek tuleb kiirelt teoks teha. Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine täielikult eestikeelsele õppe- ja kasvatustööle on olnud praeguse valitsuskoalitsiooni esmane eesmärk ning on just laste ja noorte endi tuleviku huvides.Tahame ju, et kõik Eesti lapsed, olenemata emakeelest, saaksid võimaluse omandada kvaliteetse eestikeelse hariduse. See tagab ühiskonna eestikeelsuse ja seega ka ühtse inforuumi, mille vajalikkus Venemaa imperialistlike huvide mõistmiseks ja neile vastu astumiseks on ilmne. Kindlasti pakub haridus- ja teadusministeerium mitmekülgset tuge kõigile omavalitsustele, koolidele ja lasteaedadele, et kindlustada ülemineku sujuv korraldus,“ lubas minister Lukas.
Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Signe Kivi ütles, et eestikeelsele õppele ülemineku seadusega astuti samm, mida tulnuks teha mitukümmend aastat tagasi.
„Haridus on Eesti tuleviku võti ja me teame, et siin on käärid eesti ja vene keeles hariduse omandanud õpilaste tulemustes. Me teame ka, et eesti ja vene õppekeelega inimesed elavad üha enam eri piirkondades ja mitte-eestimeelses infoväljas,“ sõnas Kivi.
„Meile on öeldud, et kõigil saadikutel - kes täna selle olulise ajaloolise eelnõu poolt hääletavad, peaks olema häbi - ja seda kolleegi poolt, kes valdab suurepärast eesti keelt. Me oleme kogu aeg teadnud, et me ei täida 1992. aastal vastu võetud Põhiseadust, mille paragrahv 37 sätestab: Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust,“ ütles Kivi.
Ta tõi näitena välja, et Annelinna gümnaasium on üks kahest vene õppekeelega koolist Tartus ja täielikult eesti õppekeelele üleminek ei ole selle kooli õpetajate silmis mingi probleem. „Pigem küsivad nad selle kohta, et miks riigil otsustamisega nii kaua aega läks,“ ütles ta.
Kivi meenutas ka, et tee eestikeelsele haridusele üleminekuks on olnud pikk ja käänuline. „Reformierakonna fraktsioon on esitanud riigikogus neljal korral eelnõu eestikeelsele õppele üleminekuks, kuid kõik need on tagasi lükatud,“ märkis Kivi.
„Täna on meil terviklik ülemineku tegevuskava aastateks 2022-2030, on huvirühmadega läbi arutatud vajalikud seadusemuudatused, koostatud pikaajaline eelarve. On motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajatena tööle asujatele, tegevused õpetajate järelkasvuks ja täiendkoolitusteks, vahendid eestikeelse õppevara arenduseks, vanemate ja õpilaste nõustamiseks ning haridusasutuste järelevalveks," lausus Kivi.
"Teame, et Eesti ühiskond on ühtseks eestikeelseks hariduskorralduseks valmis. Nüüd tegime ka Riigikogu poolse poliitilise otsuse eestikeelsele haridusele üleminekuks,“ lisas ta.
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu 16 riigikogu liiget.
