Eelnõu poolt hääletas 73 riigikogu liiget, vastu oli kaks saadikut ja erapooletu oli üks saadik.
Eelnõu oli ka varasemalt parlamendis menetluses, kuid 20. septembril hääletas riigikogu eelnõu päevakorrast maha, sest vastasel korral oleks rikutud riigikogu kodu- ja töökorra seadust.
Valitsuse poolt riigikogule uuesti menetlemiseks saadetud eelnõus muudeti jõustumistähtaeg, milleks on nüüd selle aasta 15. detsember. Lisaks on eelnõust välja jäetud sideandmete säilitamist puudutavaid muudatused. Sideandmete säilitamise terviklahenduse ettepaneku esitab eraldi justiitsministeerium.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sellega koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid ehk niinimetatud OTT-teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp ja Viber.
Eelnõuga laiendatakse sideteenuste mõistet ka andmesidel põhinevatele OTT-teenustele, et tagada sarnaste teenuste puhul samaväärne tarbija õiguste kaitse nagu traditsiooniliste sideteenuste puhul. Seega allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad. Lisaks suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatu ja reaalsuse vahel.
Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine ja lõpetamine.
Ühtse Euroopa Liidu (EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele.
Tulenevalt tehnoloogiast, vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega. Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut.
Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivuseadust, millega korrastatakse sageduslubade ja numbriloa riigilõive. Need viiakse vastavusse sideturu arengu muutustega, sätestades uusi riigilõive ja tunnistades kehtetuks iganenud riigilõive.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa sidedirektiiv, mille ülevõtmise tähtaeg oli 2020. aasta 21. detsembril.
