Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 24 riigikogu liiget. Üks riigikogulane jäi erapooletuks.
Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega luuakse miinimumraamistik Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Seaduse eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevatele tegudele.
Seadusega sätestatakse rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uus regulatsioon näeb ette teavitamise viisid ja kanalid ning määrab, millal, mis ulatuses ja tingimustel teavitaja kaitse kohaldub. Riigi ja omavalitsuste ametiasutustel ja nende hallatavatel asutustel ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel tekib eelnõu järgi kohustus luua Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamiseks teavituskanal.
Kaitse saamiseks on nõutav, et teavitajal on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub seadusega kooskõlas. Kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on vajalik, et teavitatakse konkreetsetes valdkondades Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest, esmalt on teavitatud asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal on alust uskuda, et info vastab tõele.
Seadusega üle võetava Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiivi pidid liikmesriigid üle võtma 2021. aasta detsembriks. Seadus on planeeritud jõustuma tänavu 1. septembril.
