Meresõiduohutuse seaduse muudatustega tagatakse selle vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Olulise mõjuga muudatused on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või selle asendamine majandustegevusteate esitamisega.
Krediidiasutuste seaduse muutmise peamine eesmärk on finantsstabiilsuse tagamine ja eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ning läbipaistvuse tagamine ja pankade vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega.
Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muudatustega luuakse õiguslikud eeldused lühimenetluse raames alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamiseks. Muudatus võimaldab sõiduki juhile määrata mõjutusmeetmena 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.
Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmisega jäetakse vanemahüvitise arvestusperioodist välja tervisekriisi ajal töötuna arvel oldud aeg. Kehtestatud muudatused puudutavad ka perehüvitiste maksmist ja isapuhkuse kasutamist surnult sündinud lapse korral.
Konkurentsiseaduse muutmisega sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud.
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmisega eemaldatakse Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse paragrahvist 2 volitusnorm „Merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel nafta ja naftasaaduste käitlemise korra“ kehtestamiseks, kuna selle kohta on juba olemas laiema regulatsiooniga valitsuse määrus.
