Muutusevajadus tuleb otsusest jätta esimest tüüpi diabeeti põdev laps puudestaatuseta. Juuni keskpaigas sotsiaalkomisjonile esitatud pöördumises tõi Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing (ELDÜ) esile, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) on tänavu hakanud muutma oma tava esimest tüüpi diabeeti põdevatele lastele puude määramisel. Nimelt otsustas SKA märtsis ühe esimest tüüpi diabeeti põdeva lapse puudetaotlust mitte rahuldada ehk lapsele puuet ei määratud. Seni oli 14-aastasel lapsel olnud alates selle raske ja ravimatu haiguse diagnoosimisest raske puue.

Otsust taunisid mitmed tervishoiuorganisatsioonid ja -seltsid. Eesti Lastearstide Selts tõdes, et lapseea vähkkasvajate kõrval on 1. tüüpi diabeet üks tõsisematest kroonilistest haigustest lapseeas ning sotsiaalkindlustuseameti otsusel on kõne all olevatele perekondadele katastroofiline mõju. «Puude mittemääramine jätab diabeediga lapsed ilma puudetoetusest, mille abil pered tasuvad kaasaegse insuliinipumba ja pideva glükoosimonitooringu omaosalust,» selgitas ELDÜ kaasnevaid probleeme.

Meditsiiniseadmete kuludest tasub haigekassa 90 protsenti, keskmiselt moodustab 10-protsendiline omaosalus 150 eurot kuus. Lisaks jäävad puudestaatuseta lapsed ilma rehabilitatsiooniteenustest, lapsevanemad lisanduvast 12 puhkepäevast, üle 12-aastaste laste puhul õigusest lapse hoolduslehele, tasuta transpordist arsti juurde ja rehabilitatsiooniteenustele sõitmiseks, lapsehoiuteenusest ja tugiisikust. Kohalikud omavalitsused ei rahasta tugiisikut ega lapsehoiuteenust lapsele, kellele ei ole puuet määratud.

Kuivõrd ELDÜ sõnul ei soovinud SKA mõista, mida tähendab elu 1. tüüpi diabeediga, siis toimus minister Kiige, mitmesuguste tervishoiuasutuste esindajate ning avaliku sektori ametnike vahel 29. mail kohtumine. «Toimunud kohtumine oli informatiivne, kuid mitte tulemuslik, sest osalenud sotsiaalvaldkonna ametnikud ei pakkunud omalt poolt ühtegi kompromissi ega lahendust, kuidas peaksid 1. tüüpi dia beeti põdevad lapsed ja nende pered tekkinud uues olukorras käituma. Samuti ei selgitanud SKA juhid ja nende ekspertarstid kohtumise käigus, miks nad otsustasid haigele lapsele puuet enam mitte määrata,» kirjutas ELDÜ.

Kuna 29. mai kohtumine tulemusi ei toonud, esitati mõned päevad hiljem kohtumise ajendiks olnud lapse juhtumi asjus SKA-le vaie.

Sel teemal pöördus Kiige poole ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder Keskerakonnat. Kiik kinnitas vastukirjas parteikaaslasele, et sotsiaalministeerium on üle vaatamas kogu erivajadustega laste tugisüsteemi. Kiige sõnul toimus 9. juunil selleteemaline kohtumine ka eraldi SKA ja haigekassa esindajatega ning peamiste murekohtadena tõusid esile meditsiiniseadmete ja -tarvikute omaosalus ning lisateenuste vajadus esmahaigestumise korral.

Parimate lahenduste pakkumiseks on ministeerium alustanud koos ELDÜ ja SKAga vajalike teenuste väljaselgitamist ning nii arutati 9. juulil hüvitatavate diabeeditarvikute koguste piisavust. «Arutelude tulemusena asub haigekassa koostama lisakulu prognoose vajalike tarvikute limiitide suurendamiseks ja hüvitamistingimuste muutmiseks,» avaldas Kiik.

Kiik rõhutas, et SKA-l on sotsiaaltoetuste seadusest tulenevalt kohustus hinnata iga juhtumit individuaalselt.

«Seejuures tuleb arvestada, et lapsed võivad eri eluetappidel – sealhulgas sõltuvalt vanusest, esmahaigestumisel, tüsistuste tekkimisel jms – vajada erinevat tuge ja teenuseid.»

Muudatusettepanekud soovitakse esitada sügisel.

Eesmärk on vähendada süsteemi killustatust ning tagada erivajadusega laste terviklik hindamine ja teenuste ning muude hüvede parem kättesaadavus ja seotus tegeliku abivajadusega.