Valitsuse määruse eelnõu eesmärk on kehtestada järgmiseks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused, näiteks mitut püügivahendit võib sisevetel ja rannapüügil kasutada, ja tasumäärad kui palju tuleb ranna- ja sisevetepüügil püügivahendi kasutamise eest tasuda ja kui palju tuleb traalpüügil ühe tonni kindlat liiki kala püüdmisõiguse eest tasuda.
Vastavalt keskkonnatasude seaduses toodud arvutusmetoodikale odavneb võrreldes 2023. aastaga rannapüügil ja siseveekogudes 38 püügiõigustasu, kallineb 38 püügiõigustasu ja 35 püügivõimaluse tasu jääb samaks. Seejuures tuleneb metoodikast, et 121 püügiõiguse tasust 51 juhul rakendub hetkel kehtivale keskkonnatasude seadusele vastav minimaalne tasumäär, maksimaalne tasumäär aga viiel juhul.
Läänemere traalpüügis kesksel kohal oleva räime ja kilu püügiõigustasud tõusevad vähesel määral, moodustades 2022. aastal püütud saagi ühe tonni väärtusest kaks protsenti. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes piirides. Ehkki eksisteerib tugev vajadus ranna ja sisevete püügil vähendada kasutada lubatud püügivahendite üldarvu, siis 2024. aastaks seda ei tehta ning need püügivõimalused jäävad eelneva aastaga võrreldes samaks.
Teadlased on pikalt soovitanud vähendada rannapüügil kasutada lubatud püügivahendite piirarvusid, et püügivahendite arv oleks kooskõlas varude suuruse ja mere kandevõimega. Eesti rannikumere kalavarudest on praegu umbes 60 protsenti vähese arvukusega või kurnatud seisus. Püüniste arvu vähendamine on tugevaim ning kiireim meede varude seisu parandamiseks, mida kehtiv seadus võimaldab. Kalurkonna tugeva vastuseisu tõttu püügivahendite piirarvusid 2024. aastal hoolimata teadlaste soovitusest siiski ei muudeta.
Kompromissina eelistavad kalurid tehniliste lisapiirangute rakendamist kalavarude kaitse tagamiseks. Seega tõstetakse 2024. aastast näiteks ahvena alammõõtu merel ja haugi alammõõtu sisevetel. Alammõõdu tõstmise põhieesmärgiks on tagada olukord, kus iga kala saab võimaluse vähemalt korra elus kudeda enne kui jõuab püügimõõtu ja sellega populatsiooni taastoomisse panustada. Ahvena täiendavaks kaitseks merel kaalutakse ka kevadist kudeaegset keeldu, mis otsuse langedes rakendatakse ajutiste püügikitsenduste määrusega.
