Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Tänu eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.
"Tuuleenergia on praegu üks perspektiivikamaid viise, kuidas meie elektritootmine suuremas mahus roheliseks saada ning riigil on suur huvi meretuuleparkide rajamise hoogustumisele kaasa aidata," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteate vahendusel.
Ministri sõnul saab seetõttu seaduse ühe olulisema muudatusena hakata riik edaspidi ise tegema merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele.
Tahame vältida selliseid olukordi, kus suuri merealasid broneeritakse igaks juhuks ja seejärel jäävad need pikaks ajaks seisma ning ehitamiseni ei jõutagi,
selgitas minister.
Ta lisas, et samal põhjusel muutub edaspidi hoonestusluba kehtetuks, kui selle omanikule ei ole viie aasta jooksul pärast loa saamist väljastatud ehitusluba ning hoonestusloale ei ole taotletud tähtaja pikendust. Samas pikeneb konkureerivate pakkumiste esitamise tähtaeg 20 päevalt 60 päevale, et arendajatel oleks piisavalt aega konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada.
Lisaks täpsustati kehtivat seadust majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Näiteks tehti muudatused ehitusseadustikus ohutuse põhimõtetetes ning ehitus- ja kasutusloa andmisest keeldumise regulatsioonis, et kõrvaldada olukord, kus ehitis võib põhjustada ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile.
Eelnõu algatamise üks eesmärke on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskemini arusaadav.
Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras.
