Muudatus aitab võimalikud probleemid tööl lahendada, rikkumisi ennetada ning hoida kokku nende lahendamisele kuluvat aega.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul aitab muudatus ettevõtteid ja ühiskonda tervikuna läbipaistvamaks muuta. „Meie eesmärk on tulla appi organisatsioonidele, kel praegu pole veel sellist teavituskanalit, mis aitaks neil rikkumisi avastada ja tagaks tööl rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ning kaitse. Edaspidi, kui töötaja kahtlustab tööl rikkumist, saab ta sellest turvaliselt tööandjale teada anda. Ta ei pea kartma tööandja survestamist ega mistahes muud ebaõiglast kohtlemist,“ sõnas Kalle Laanet.
Teavitajate kaitse ning teavituskanali loomine on kasulik nii tööandjale kui ka töötajatele. Teavitamise reeglites kokku leppimine aitab lisaks läbipaistvusele suurendada ka ettevõtete konkurentsivõimet.
„Tööandjad, kel on rikkumisest teavitamise kanalid olemas, on võimalikele töötajatele atraktiivsemad. Nad annavad signaali, et soovivad rikkumisi ennetada või need kiiresti kõrvaldada. Samuti väldivad nad nii võimalikku ohtu ettevõtetega seotud osapoolte heaolule ja tervisele, aga ka oma varale või tõsise rikkumisega kaasnevale mainekahjule,“ lisas justiitsminister.
Teadlikult valeteavituse tegemine saab olema karistatav. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad reeglid vältida niiöelda pahatahtlikku teavitamist.
Teavituskanali loomise kohustus saab olema riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. Paljudel ettevõtetel ja asutustel on juba praegu sellised kanalid olemas, need toimivad hästi ja aitavad organisatsiooni juhtida. Seega aitab muudatus häid praktikaid üle võtta teistelgi asutustel ja ettevõtetel.
Justiitsminister tunnistab, et praegu ei ole Eesti õiguses veel ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni. „Plaanitud muudatus on seotud mh Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga. Liidu liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta juba 2021. aasta detsembriks. Seega oleme siin mahajäänud ja meile on kasulik muudatus esimesel võimalusel ellu viia,“ ütles justiitsminister Kalle Laanet.
Kooskõlastusringil eelnõule ootab justiitsministeerium tagasisidet 10. juunini 2023. Seejärel analüüsib ministeerium laekunud tagasisidet ning saadab vajalike täiendustega eelnõu valitsusele. Kui valitsus kinnitab eelnõu, liigub see menetlemiseks riigikogule.
