Seadusega nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud.
Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid. Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud tasuma oma vanavanema hoolduse eest.
Seaduse kehtima hakkamisel saab kohalik omavalitsus õiguse omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. Omavalitsus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning peab välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poolt.
Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus saada terviklik ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus.
Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu oma murega pöörduda. Muudatuse tulemusel saab omavalitsus proaktiivselt pöörduda perede poole, et pakkuda abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist.
Eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ja parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, ent inimesel on õigus abi vastuvõtmisest keelduda.
Seadusega tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV-i sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust ja vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 riigikogu liiget.
