„Tunnen heameelt, et oleme astumas järjekordset sammu selle poole, et Eesti oleks elukeskkond, kus kõigil siin elavatel inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Muudatused, mille täna oma partneritele tagasiside saamiseks saadame, on seni olnud puudu, kuid siiski väga olulised nii puuetega inimeste kui vanemaealiste ja seksuaalvähemustesse kuuluvate inimeste heaolu tagamisel,“ nendib minister.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski sõnul on eelnõuga kavandatavad muudatused puuetega inimesi esindava katusorganisatsiooni seisukohast kaua oodatud.

“Teiste kõrval saavad ka erivajaduste ja krooniliste haigustega inimeste huvid ja õigused poliitikakujunduses arvesse võetud. Puudega inimesed ei vaja privileege, vaid teistega võrdseid võimalusi oma igapäevaelu korraldamiseks, ühiskonnaelus kaasatult tegutsemiseks. Kaitstud tunnuste loetelu laiendamine loob lisaks paljudele teistele inimestele õiguslikud eeldused ka puudega inimeste ja nende pereliikmete paremaks eluks Eestis,” märgib Krais-Leosk.

“Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel kokku kutsutud vabaühendusi koondav võrdse kohtlemise võrgustik tähistas äsja 11. sünnipäeva. Oleme kõik need aastad seisnud selle eest ja tegutsenud selle nimel, et Eesti riik kohtleks kõiki vähemusgruppe võrdselt ja et kõigile oleks valdkondade üleselt ja võrdselt tagatud diskrimineerimisvastane kaitse. Rõõmustame, et pikk ja konarlik teekond on jõudmas eesmärgini," sõnab Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Egert Rünne.

"Eelnõu tugevus seisneb lisaks vähemusrühmadevahelise hierarhia kaotamisele ka uute kaitstavate tunnuste sissetoomises. See tagab tõhusama õiguskaitse näiteks terviseprobleemidega inimesele, aga ka soovähemustele."

Seaduseelnõuga laiendatakse diskrimineerimise eest kaitstud inimeste ringi. Seni on soolise võrdõiguslikkuse seadusega ja võrdse kohtlemise seadusega tagatud kaitse diskrimineerimise eest seoses soo ja sooga seonduvate asjaoludega (nt lapsevanemaks olemise), rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse ja veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumusega. Uue seadusega lisatakse kaitstud tunnustena loetellu näiteks päritolu, varaline ja sotsiaalne seisund ning terviseseisund. Tunnuste loetelu jääb muudatusega avatuks, ehk loodavat õiguskaitset saab kasutada ka muude tunnuste puhul, millega võivad kaasneda ühiskondlikud eelarvamused, tõrjutus või häbimärgistamine.

Lisaks laiendatakse seaduseelnõuga diskrimineerimise vastast kaitset juurdepääsule toodetele ja teenustele. Avalikult pakutavad kaubad ja teenused peavad olema kättesaadavad kõigile, sealhulgas sõltumata inimese puudest, seksuaalsest sättumusest, usulisest veendumusest või muust seaduses nimetatud tunnusest. Vajaduse korral peab ettevõtja tegema kättesaadavuse tagamiseks lisapingutusi. 

Minister Riisalo hinnangul on diskrimineerimine majanduslikult ebamõistlik ja kahjulik. „Eelarvamustel põhinev inimeste kõrvale jätmine kaupade ja teenuste pakkumisel kitsendab nii kliendibaasi kui piirab käivet. Kui toote või teenuse pakkuja stereotüüpsed  hoiakud takistavad osal ühiskonnast neid tarbida, jääb ettevõtjal kauba või teenuse eest tasu saamata. Diskrimineerimisega kaasnev negatiivne kuvand võib mõjutada ka teisi kliente „jalgadega hääletama“, hindab ta.„Diskrimineerimine, hüvedest ilma jäämine ja ühiskondlikust ebavõrdsusest mõjutatud sotsiaalne tõrjutus halvendab samas inimese füüsilist ja vaimset tervist. Seeläbi väheneb ka nende võimekus aktiivselt töö- ja laiemalt ühiskondlikus elus osaleda ning panustada.“

Erilist tähelepanu pööratakse eelnõus sellele, et puudega inimestel oleksid võrdsed võimalused. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, koolid ja teadusasutused, kaupade ja teenuste pakkujad ning tööandjad peavad tegema kõik, et vältida puudega inimeste diskrimineerimist. Samuti peavad nad tagama, et puudega inimesed saaksid oma õigusi ja vabadusi täielikult kasutada. Selleks tuleb võtta vajalikke meetmeid, kuid ainult sellises ulatuses, mis ei ole liiga koormav.

Uuringud näitavad, et Eesti inimesed tähtsustavad tööelus võrdset kohtlemist ja mitmekesisuse väärtustamist aina enam.

69% Eesti elanikest ütleb, et nad eelistavad tööle kandideerimisel just neile küsimustele tähelepanu pööravat organisatsiooni. Eriti tähtsustavad töötajate võrdset ja ausat kohtlemist noored. Neid ühiskondlike arenguid silma pidades täpsustatakse eelnõuga, mida tööandja peab tegema, et luua töötajate erinevusi ja nende erinevaid vajadusi arvestav, turvaline, toetav ja kaasav töökeskkond. Näiteks on oluline, et inimesel, kes tunneb, et teda võib olla diskrimineeritud, oleks õigus tekkinud olukorra kohta selgitust saada ning lahendust loota. Selleks seatakse eelnõus tööandjatele ja koolidele kohustus tagada, et töötajatel ja õppuritel on võimalik oma kahtlusega nende poole pöörduda ja et  taolised kaebused saaksid erapooletult ning tõhusalt lahendatud.

Kooskõlastusringile saadetud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõuga tuuakse hetkel kehtivad võrdsusõiguste kaitse- ja edendamiskohustused kokku ühte seadusesse, kuna seaduste kohaldamisalad ja regulatsiooni detailsus on praegu erinevad. Ühendseaduse eesmärk on tagada soolise võrdsuse edendamine ja inimeste võrdne kohtlemine ühistel alustel.

Seaduseelnõule oodatakse tagasisidet 12. juunini.