Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et veidi enam kui aasta pärast erakorraliselt tõusev pension on oluline samm. "Suure osa meie pensionäride seis ei ole küll kaugeltki roosiline, kuid vähehaaval liigume selles suunas, et suudame pakkuda kõigile oma eakatele inimväärset elu ja väärikat vananemist," lausus Kotka pressiteates.
Sotsiaalkomisjoni juht lisas, et indekseerimise ja erakorralise pensioni baasosa 20-eurose tõusu abil kasvab 1. aprillist 2023. aastal pensioni baasosa 295.1 euroni ning keskmine 44-aastase pensionistaažiga vanaduspension eeldatavalt 654 euroni. "See mõjutab ületuleval aastal ligi 321 000 inimese, nende seas kõigi vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Pensioni baasosa tõstmine ei mõjuta eripensionäride pensione ja rahvapensioneid," selgitas Kotka.
Kotka sõnas, et paraku on ligi 3200 inimest suures vaesusriski ohus, kuna neil ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži, milleks on 15 aastat. Neile mõeldud rahvapensioni määr on tänavu aprillist alates 255 eurot ning selle erakorralise 20-eurose tõusu abil kasvab 1. aprillil 2023. aastal pärast indekseerimist eeldatavalt 314 euroni.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et väike pensionitõus teeb kindlasti tuhandetele eakatele rõõmu, kuid eakate hakkamasaamise tagamisel on Eestil veel pikk maa minna.
"Me peame tagama miinimumprogrammina vähemalt selle, et inimene suudab pensionist tasuda oma hooldamiskulud. 20-euroste sammudega vähehaaval selle suunas liikumine võib tähendada paraku seda, et meie hoolekandesüsteemi oluliseks osaks jääb veel pikkadeks aastateks omaste rahakott. On väga kurb, et koalitsioon ei ole toonud Riigikogusse järgmise aasta riigieelarvet, kus baasosa tõuseks ja ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus rakenduks juba 2022. aastal," rääkis Kütt
Pensioni baasosa on vajalik selleks, et esimese samba pension tagaks äraelamist võimaldava pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele. Pensioni baasosa tõstmisel ei ole pensionäridel vaja esitada taotlust selle saamiseks. Nii nagu indekseerimine, toimub ka täiendav baasosa tõus automaatselt.
Komisjonile tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel 24. novembril.
