"Kiiresti muutuvate teadmiste, tööturu vajaduste ja tehnoloogia arengu mõjul kasvab nõudlus lühemate õppimisvõimaluste ning nende tunnustamise järele. Üheks võimaluseks on mikrokvalifikatsiooniõpe, mille populaarsus on üha suurenev. Seetõttu vajab Eestis reguleerimist mikrokraadide ja mikrokvalifikatsioonidega seonduv," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juht Margus Haidak.
Ta lisas, et ajakohastamist vajavad ka nõuded täiskasvanute koolitajate kompetentsidele ning täienduskoolituse rahastamispõhimõtted. "Ka on Euroopa Komisjon esitanud soovituse mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuks, et aidata kaasa Euroopa ühise eesmärgi saavutamisele, et täiskasvanuhariduses osaleb aasta jooksul vähemalt 60 protsenti tööealisest elanikkonnast."
Mikrokvalifikatsioonid on mõeldud neile täiskasvanutele, kes soovivad omandada tervikoskuse õppides väiksemate moodulitena ja kujundada oma õpitee vastavalt vajadusele ning võimetele. Need hõlbustavad liikumist erinevate haridusteede vahel ning suurendavad õppe paindlikkust. Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt aitab soodustada elukestvat õpet ja tööturu vajadustele kiiremini reageerida. Samas ei asenda mikrokvalifikatsioonid tasemeõpet.
Uue eelnõuga täiendatakse seadust mikrokvalifikatsioonide regulatsiooniga: defineeritakse nii mikrokvalifikatsiooni kui mikrokraadi mõiste, kehtestatakse õppe maht, selle tunnused, nõuded mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujale ning tunnistusele. Samuti kehtestatakse täienduskoolitusasutustele õppekavarühma kvaliteedihindamine, juhul kui täienduskoolitusasutus soovib läbi viia mikrokvalifikatsiooniõpet.
Eelnõus täiendatakse ka täienduskoolituse rahastamisega seonduvat. Selle muudatuse ajendiks on kehtiva seaduse liigne jäikus. Riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest on lubatud hetkel rahastada või hüvitada üksnes koolitamiseks tegevusluba omava või Eesti hariduse infosüsteemi majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutuste läbiviidavat täienduskoolitust. Antud nõuet ei pea täitma kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidaja. Arvestades tänapäeva koolitusvajadusi ning rahvusvahelistumist, on oluline seadust ajakohastada. Eelnõuga muudetakse rahastamise tingimusi, nähes ette, millal on võimalik välismaiseid koolitusi riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastada.
Eelnõu on saanud tutvumiseks ministeeriumid, Harno, ETKA Andras, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, SA Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Töötukassa, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja keeleamet.
