Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on sellise veebiplatvormi loomine positiivne, kuid see ei lahenda Eesti ettevõtete jaoks kõige olulisemaid probleeme seoses kolmandatest riikides pärit töötajate tööle võtmisega.
Kui liikmesriik otsustab liituda loodava veebiplatvormiga, siis on määruse ettepaneku kohaselt selle liikmesriigi tööandjatel õigus taotleda oma liikmesriigi riiklikult talendireservi kontaktpunktilt, et see edastaks nende vabad töökohad ELi talendireservi IT-platvormile.
Samal ajal on kolmandatest riikidest pärit tööotsijatel võimalus registreeruda ELi talendireservi IT-platvormil ja luua sinna oma profiil. Talendireservis registreeritud kolmandatest riikidest pärit tööotsijate profiilid oleksid nähtavad ELi talendireservis osalevatele tööandjatele ning tööandjate vabad töökohad oleksid nähtavad kolmandatest riikidest pärit tööotsijatele.
Lisaks peaksid ELi talendireservi riiklikud kontaktpunktid pakkuma ettepaneku kohaselt nii kolmandatest riikidest pärit registreeritud tööotsijatele kui ka ELi talendireservis osalevatele tööandjatele täiendavat tuge ja valikuprotsessijärgset abi.
Loodav veebiplatvorm ei lahenda Eesti ettevõtete peamisi probleeme
Koda andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada, et ELi talendireservi loomise ettepanek on kahtlemata positiivne algatus, mis kindlasti aitab teatud määral lihtsustada ELi ettevõtetel värvata kolmandatest riikidest pärit töötajaid. Samas ei aita see ettepanek lahendada Eesti ettevõtete jaoks kõige suuremaid kitsaskohti.
Kaubandus-tööstuskojani ei ole jõudnud ettevõtetelt massilist tagasisidet, et välismaalaste värbamise puhul on suurimaks probleemiks see, et ei ole võimalik leida sobivaid töötajaid kolmandatest riikidest. Peamiste probleemidena on Eesti ettevõtted esile tõstnud näiteks liiga väikest sisserände kvooti, teatud ametikohtade jaoks on liiga kõrge Eesti keskmise palga nõue, Eesti välisesindustes on pikad järjekorrad viisa taotlemise aja broneerimiseks ning elamisloa taotlemiseks aja saamine politsei- ja piirivalveametis võtab liiga kaua aega, lisaks on menetluspraktika ebaühtlane. Neid kitsaskohti ei aita talendireservi loomine leevendada.
Veebiplatvormiga liitumine on vabatahtlik
Koda peab positiivseks, et määruse ettepaneku kohaselt on igal liikmesriigil õigus otsustada, kas liituda algatusega või mitte. Samas rõhutas koda ministeeriumile saadetud kirjas, et kui määrus võetakse vastu, siis peaks Eesti enne sellega liitumist põhjalikult analüüsima, kas ja milline töökoormuse ning kulude kasv kaasneb platvormiga avalikule sektorile.
Kindlasti tuleks vältida dubleerimist ning uute täiendavate töökohtade loomist avalikku sektorisse. Samuti tuleks hinnata, kui suured ühekordsed ja iga-aastased kulud kaasneksid talendireserviga liitumisel. Seejärel on võimalik teha kaalutletud otsus, kas loodavast veebiplatvormist saadav kasu kaalub üles algatusega kaasnevad kulud või on mõistlikum kasutada avalikke ressursse muul viisil selleks, et Eesti ettevõtetel oleksid paremad võimalused värvata kolmandatest riikidest töötajaid.
Veebiplatvorm alustab tööd kõige varem 2027. aastal
Määruse ettepaneku kohaselt jõustub ELi talendireservi loomise määrus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Jõustumise täpne aeg ei ole teada, kuid Euroopa komisjon eeldab, et ettepanek võetakse vastu 2025. aasta lõpus. Kuna talendireservi loomine eeldab ka IT-arendusi, ei hakka platvorm tööle 2025. aastal, vaid komisjoni hinnangul võib see juhtuda kõige varem 2027. aastal.
ELi talendireservi loomise määruse ettepanekuga saab lähemalt tutvuda siin.
