See loob lihtsama võimaluse kohtusse pöördumiseks nendel juhtudel, kus ettevõtja on kahjustanud suurema hulga tarbijate huve.
Justiitsminister Laanet selgitas, et tegu on täiesti uue võimalusega Eesti õigussüsteemis, mis luuakse Euroopa Liidu direktiivist lähtudes. "Direktiivi ja seega ka eelnõu laiem eesmärk on suurendada tarbijate usaldust ja anda neile oma õiguste kasutamiseks rohkem võimalusi. Samuti aitab see edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele kauplejatele võrdsed võimalused," ütles ta.
Kui varem on kahju kannatanud tarbijad pidanud õigluse jalule seadmiseks ise koonduma ning suurfirma vastu kohtusse minemiseks endale esindaja palkama, siis edaspidi saaksid selliseid kollektiivseid huve kohtus kaitsta vastavad pädevad asutused ja organisatsioonid. Selline õigus antakse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, finantsinspektsioonile ja andmekaitse inspektsioonile. Selle võib anda ka teistele pädevatele üksustele, sealhulgas eraõiguslikele mittetulundusühingutele.
Laaneti sõnul peitub peamine probleem, mida eelnõuga lahendama asuti, olukordades, kus ettevõtja või kaupleja on rikkunud korraga paljude tarbijate õigusi, kuid seda suhteliselt vähesel määral. Näiteks küsinud mingit ebaseaduslikku tasu, mis igakuiselt on mõned eurod või kogunud ebaseaduslikult nende andmeid.
"Iga üksiku tarbija jaoks ei pruugi see kahju olla piisavalt suur, et minna suurfirmat kohtusse hagema, ent kui selliseid samasuguses olukorras tarbijaid on korraga palju, siis kokku on ühiskonnale tekitatud märkimisväärset kahju. Tulevikus saaksidki sellistes olukordades minna suure hulga tarbijate kaitseks kohtusse vastavad selleks pädevad üksused ning nõuda nii kahjustava tegevuse lõpetamist kui ka kahju hüvitamist," märkis ta.
Eelnõuga luuakse kollektiivse esindushagi menetlus hagita menetluse liigina. Olenemata sellest, et kollektiivsete esindushagide menetlus luuakse hagita menetlusena, kasutatakse siiski mõistet "kollektiivsed esindushagid", kuna see on tuntud õigusmõiste.
Enne eelnõu koostamisele asumist tellis justiitsministeerium analüüsi, mille tegid Tartu ülikooli õigusteadlased Urmas Volens ja Karin Sein. Analüüsi eesmärk oli leida kollektiivsete esindushagide jaoks Eesti õigusesse sobivaim lahendus.
Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet kuni 21. augustini.
