Eesmärk on muuta toote parandamine tarbija jaoks lihtsamaks ja rahaliselt mõttekamaks kui selle väljavahetamine. Selle taga on ka lootus, et kui parandamise järele tekib suurem nõudlus, elavneb ka parandamissektor ning tootjatel ja müüjatel tekib huvi töötada välja kestlikumad ärimudelid.

Selle ettepaneku põhjusena on EK nimetanud järgmisi probleeme:

kui tarbijate ostetud kaubad muutuvad defektseks, otsustavad tarbijad sageli mitte parandada, vaid viskavad need enneaegselt ära, kuigi neid tooteid saaks parandada ja kasutada palju kauem. Esiteks juhtub see siis, kui tarbijate ostetud kaubad muutuvad defektseks ja neile kehtib kaupade müügi direktiivi kohane garantii. Sellisel juhul on tarbijatel võimalik valida müüja pakutavate tasuta õiguskaitsevahendite vahel ning nad saavad üldiselt valida asendamise ja parandamise vahel. Kuna enamik tarbijaid eelistab asendamist, muutuvad tagastatud kaubad enamasti jäätmeteks.

Teiseks toimub see peale garantiiaja lõppemist, kui tarbijatel ei ole õigust tasuta õiguskaitsevahenditele ja nad peavad tooted omal kulul parandama. Nii on see näiteks defektide puhul, mis ilmnevad kaks aastat pärast ostmist, defektide puhul, mis on tingitud kulumisest või valest käsitsemisest.

Selle stsenaariumi korral ei soovi tarbijad sageli remontida, sest nad ei leia mugavaid remondivõimalusi: nad ei leia sobivaid remonditeenuseid, ei ole kindlad remondi tingimustes ja kvaliteedis või tunnevad muret suurte remondikulude pärast. Lisaks kasutatakse vähe renoveeritud ja kasutatud kaupu, mis piirab kasutuskõlblike kaupade taaskasutamise potentsiaali. Parandatavate kaupade kasutuselt kõrvaldamine ja asendamine uutega suurendab jäätmeid ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning ressursside tarbetut kasutamist. 

Kõike seda arvesse võttes tuligi EK komisjon välja meetmetega säästvama tarbimise edendamiseks.
Ettepanekuga tagatakse, et suureneb seadusega ette nähtud garantiiaja jooksul parandatavate toodete hulk ning et tarbijatel tekivad lihtsad ja odavamad võimalused selliste toodete parandamiseks, mida on tehniliselt võimalik parandada ka pärast garantiiaja lõppu või kui toode ei tööta kulumise tagajärjel enam hästi (näiteks tolmuimejad või lähiajal ka tahvelarvutid ja nutitelefonid).

Kui garantii veel kehtib, peavad müüjad pakkuma parandamisvõimalust, kui see ei ole asendamisest kulukam. Kui garantii enam ei kehti, tekivad tarbija jaoks uued õigused ja vahendid, mis muudavad parandamise lihtsaks ja taskukohaseks:

• Tarbija saab õiguse nõuda tootjalt toote parandamist, kui see on ELi õiguse järgi tehniliselt võimalik, näiteks pesumasina või teleri puhul. See tähendab, et tarbijal on alati võimalik leida oma katkisele tootele parandaja ning et tootjatel tekib huvi töötada välja kestlikumad ärimudelid.
• Tootjal on kohustus teavitada tarbijat sellest, milliseid tooteid tootja on ise kohustatud parandama.
• Luuakse veebipõhine kontaktide loomise platvorm, et viia tarbijad kokku nende kodukohas tegutsevate parandajate ja taastatud kaupade müüjatega. Platvormil saab otsida tooteid asukoha ja seisukorra järgi, mis aitab tarbijatel leida häid pakkumisi ja suurendab parandajate nähtavust.
• Kehtestatakse Euroopa parandusalane teabeleht, mida tarbija saab nõuda igalt parandajalt, et tagada parandamistingimuste ja -hinna läbipaistvus ning et tarbijal oleks lihtsam paranduspakku-misi omavahel võrrelda.
• Töötatakse välja Euroopa parandusteenuste kvaliteedistandard, et tarbijal oleks võimalik teha kindlaks, millised parandajad kohustuvad pakkuma paremat kvaliteeti. Selle lihtsa parandus-standardiga saavad ühineda kogu ELi parandajad, kes on valmis järgima näiteks parandatud toodete vastupidavusel või kättesaadavusel põhinevat kvaliteedi miinimumstandardit.

Ettepanek hõlmab tarbekaupu (mis tahes materiaalne vallasasi) ja käsitleb kõiki defekte, mis võivad sellistel kaupadel esineda, olenemata sellest, kas need on veel garantiiga tagatud või mitte. Tootjal on kohustus parandada kaupu 5–10 aastat pärast selle ostmist, sõltuvalt toote liigist, mille parandatavuse nõuded on sätestatud liidu õigusaktides. Kaubad, mille puhul on praegu olemas parandatavuse nõuded, hõlmavad kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja pesumasinaid-kuivateid, kodumajapidamises kasutatavaid nõudepesumasinaid, külmutusseadmeid, elektroonilisi kuvareid, keevitusseadmeid, tolmuimejaid ning servereid ja andmesalvestust. Mobiiltelefonid, juhtmeta telefonid ja tahvelarvutid lisatakse peagi sellesse loetellu, kui ökodisaini parandatavuse nõuded on vastu võetud.

Liidu õigusaktidega on kehtestatud mitmesuguseid parandatavuse nõudeid. Need võivad olla seotud näiteks demonteerimise lihtsuse, varuosade kättesaadavuse või remondiga seotud teabe parandamisega.

Ökodisaini direktiiviga kehtestatakse raamistik toodete parandatavuse tagamiseks, eelkõige seoses tootedisaini nõuete ja varuosade kättesaadavusega. Siiani on selle tulemusel vastu võetud ökodisaini nõuded 31 energiamõjuga tooterühmale, millest 8 on praegu hõlmatud parandatavusnõuetega (näiteks telerid ja elektroonilised kuvarid, pesumasinad, nõudepesumasinad, külmikud).

Selle algatuse osas on EK välja toonud mõjud tarbijatele, keskkonnale ja majandusele:

Tarbijad: ettepanek lihtsustab tarbijate jaoks defektsete kaupade parandamist keskkonnasäästliku tarbimisvalikuna, isegi kui need kaubad ei ole garantiiga hõlmatud. See muudab parandamise lihtsamaks ja atraktiivsemaks, suurendades läbipaistvust parandamise kättesaadavuse ja tingimuste osas, hõlbustades remonditeenuste võrdlemist ja luues õiguse nõuda tootjatelt teatavate kaupade parandamist tasu eest, (ka peale garantiiaega), olenemata puuduse laadist. Parandades rohkem kaupu ja kasutades neid kauem, ei aita ELi tarbijad mitte ainult kaasa säästvale tarbimisele, vaid saavutavad ka märkimisväärse kokkuhoiu.

Keskkond: Vähem kasutuselt kõrvaldatud tooteid tähendab vähem jäätmeid, vähem materjale, mida on vaja uute kaupade tootmiseks, ning vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid tootmis- ja müügiprotsessis. Seetõttu toob algatus hinnanguliselt kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise 18,5 miljoni tonni võrra ning ressursside 1,8 miljoni tonni kokkuhoiu ja 3 miljoni tonni jäätmete vähenemise 15 aasta jooksul. 

Majandus: EK hinnangul toob ettepanek remondisektorile märkimisväärset kasu. Müüjate ja tootjate säästud on järgmise 15 aasta jooksul hinnanguliselt umbes 15,6 miljardit eurot, kuna nad parandavad tooteid, selle asemel et need garantiiajal tasuta asendada. Majanduskasv ja investeeringud suurenevad selle aja jooksul samuti 4,8 miljardi euro võrra. Lisaks saavutavad ELi tarbijad järgmise 15 aasta jooksul märkimisväärse kokkuhoiu, mis ulatub 176,5 miljardi euroni. Ettepanek toob kaasa töökohtade arvu kasvu, peamiselt ELi remondisektoris.

Edasi järgneb seadusandlik tavamenetlus, mille raames ütlevad oma seisukoha nii nõukogu kui Euroopa Parlament ja kus toimuvad ka konsultatsioonid liikmesriikides.

Lisateave: Ettepanek: direktiiv ühiseeskirjade kohta, millega edendatakse kaupade parandamist