Lisaks hakatakse eluasemelaenu arvestama kuluna toimetulekutoetuse määramisel. Valitsus kinnitab lisaeelarve eelnõu ja saadab selle riigikogule plaanide kohaselt tuleval nädalal.
Riigieelarve seaduse jõustumisel on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kalendrikuus.
Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot.
Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
Toimetulekutoetuse määramisel hakatakse edaspidi eluasemekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida.
„Riigi ülesanne on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning mul on hea meel, et valitsus otsustas üksmeelselt toimetulekupiiri tõsta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kehtiv toimetulekupiirmäär on ajale jalgu jäänud, sest see ei aita inimestel enam majanduslikult oma toimetulekut tagada. Eriti haavatavad on lasterikkad pered, üksielavad pensionärid ja üksikvanemad.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul on tarbijahinnaindeks halastamatult tõusnud, tõusvad energiahinnad tähendavad teenuste ja kaupade täiendavat hinnatõusu ning see paneb kõige haavatavamad inimesed majanduslikult veelgi keerulisemasse olukorda. „Sotsiaalministeerium taotles valitsuselt toimetulekutoetuse lisarahastust ning toimetulekupiiri tõstmist viimati 2021. aasta detsembris energia hinnatõusu meetme loomisel,“ lisas Riisalo.
Toimetulekupiir on viimased kolm aastat püsinud muutumatuna.
Muudatused puudutavad väikese sissetulekuga leibkondi ehk toimetulekutoetuse saajaid, sealhulgas Eestisse saabunud põgenikke, kes võivad vajada abi majandusliku toimetuleku tagamisel. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7 protsenti elanikkonnast.
Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele, samuti muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 50-eurone tõus on sotsiaalministeeriumi hinnangul minimaalne vajalik, kuid jääb endiselt oluliselt alla näiteks suhtelise vaesuse piirile.
2021. aastal maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust 9806-le leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 16 508 inimest, mis moodustab 1,2 protsenti Eesti elanikest. Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
2021. aasta andmetest on näha, et suurim muutus on toimunud eluasemekuludes, mida enam mõjutas energiahinna tõus. Eesti Panga hinnangul avaldab ka 2022. aastal tarbimishindade suurenemisele kõige rohkem mõju energia hinnatõus, kuid sellele lisaks on tõusmas ka muude kulutuste hinnad. Eesti Panga majandusülevaate järgi on viimastel kuudel järsult tõusnud ka toiduainete ning tööstuskaupade hinnad, mis kallinesid vastavalt kaheksa ja seitse protsenti.
