Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp selgitas, et internetikaubanduse mahtude suurenemisel on oluline jälgida, et tasakaalus oleks väikesaadetiste logistika kiirus ja tollitoimingute lihtsus ning teiselt poolt oleks tagatud ka optimaalne riiklik järelevalve. „Kõik me tellime aina enam kaupa internetipoodidest, sellega seoses kasvab nii tolli- ja postitöötajate töökoormus kui ka pakkide tellijate ootus pakid mõistliku aja jooksul kätte saada. Seega on kõigi aja kokkuhoidu silmas pidades mõistlik loobuda nõudest protokollida seaduserikkumise puudumist,“ märkis ta ja lisas, et muudatus annab võimaluse hoida kokku 1800 tolli töötundi aastas.
Tolliseaduse muutmisega lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui postiteenuse osutajate jaoks. Kehtiva korra järgi avab ja sulgeb postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolli juuresolekul postisaadetise ning lisaks sellele, et iga postisaadetise avamise kohta koostatakse postiseaduse alusel protokoll, koostab saadetise avamise kohta protokolli ka toll, olenemata sellest, kas saadetis sisaldab keelatud või piirangutega kaupa või mitte. Tolliseaduse muudatuse järel säilib tollil protokolli koostamise kohustus vaid seaduserikkumise tuvastamise puhul. Muudatuse tulemusel hoitakse kokku nii tolli kui ka postiteenuse pakkuja aega ning selle ressursi saab suunata järelevalve tõhustamisse, et Eestisse jõuaks võimalikult vähe keelatud kaupa nagu näiteks tubakatooted, psühhotroopsed ained ja võltsitud ravimid. Samuti, kuna tollikontroll toimub kiiremini, saab tellija kauba kiiremini kätte.
Majanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 17. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
