Teavitajate kaitsmine ning teavituskanali loomine on vajalik ennekõike tööandjatele ja töötajatele endile. Seejuures aitab teavitamise reeglites kokku leppimine suurendada ettevõtete läbipaistvust ja konkurentsivõimet ühtses Euroopa Liidu õigusruumis.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul aitab muudatus ettevõtjaid kaheastmelise teavitussüsteemi loomisega. „See tähendab, et rikkumisest teavitatakse eelkõige organisatsiooni ennast, mõnel juhul ka selleks pädevat järelevalveasutust. Muudatus aitab enim just neid organisatsioone, kel praegu pole veel sellist teavituskanalit, mis aitaks neil olulisi rikkumisi avastada ja arvestaks seejuures tööl rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ning kaitsega,“ sõnas justiitsminister.

Nii Eesti ettevõtete kui ka teiste riikide kogemus näitab, et kui turvalised organisatsioonisisesed teavituskanalid on loodud, eelistavad töötajad rikkumise kahtlusest teavitada tööandjat ennast. „Nii on see eelkõige seepärast, et turvalise teavituskanali olemasolul ei pea töötaja kartma võimalikku survestamist või mistahes muud ebaõiglast kohtlemist. Nõnda saab tööandja võimalikust rikkumisest ise esimesena teada ja asuda seda kõrvaldama,“ selgitas Laanet.

Eelnõu reguleerib Euroopa Liidu normide väärkäitumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.

„Tööandjad, kel on rikkumisest teavitamise kanalid olemas, on atraktiivsemad nii võimalikele töötajatele kui ka võimalikele koostööpartneritele. Nad annavad märku, et soovivad rikkumisi ennetada või need kiiresti kõrvaldada. Samuti väldivad nad nii võimalikku ohtu ettevõtetega seotud osapoolte heaolule ja tervisele, aga ka oma varale või tõsise rikkumisega kaasnevale mainekahjule,“ lisas justiitsminister.

Teadlikult valeteavituse tegemine saab olema karistatav. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad reeglid vältida niiöelda pahatahtlikku teavitamist.

Teavituskanali loomise kohustus saab olema riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. „Paljudel ettevõtetel ja asutustel on juba praegu sellised kanalid olemas, need toimivad hästi ja aitavad organisatsiooni juhtida. Seega aitab muudatus häid praktikaid üle võtta teistelgi asutustel ja ettevõtetel,“ märkis justiitsminister.

Praegu ei ole Eesti õiguses veel ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni. Plaanitud muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga ja eelnõu keskendubki Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liidu liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta juba 2021. aasta detsembriks.