„Menetlusosalised ootavad kohtutelt tsiviilvaidlustes võimalikult kiireid ja kvaliteetseid lahendusi, mitte pikka menetlust. Eriti juhul, kui rahaline nõue ei ole suur. Sellepärast anname kohtutele juurde hoobasid, et nad saaksid kasutada senisest rohkem lihtsamaid menetlusi nagu näiteks maksekäsu kiirmenetlus,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Seetõttu on edaspidi suuremad need summad, mille puhul saab kasutada kirjalikku või lihtsamat menetlust. Näiteks maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäär tõuseb 6400 eurolt 8000 euroni, et see alternatiiv püsiks võlausaldajate jaoks jätkuvalt hagimenetluse kõrval ökonoomsema võimalusena täitedokumendi saamiseks.

Kirjaliku menetluse saab kohus eelnõu järgi määrata juhul, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole, lihtmenetlust saab kasutada kuni 3500 euro suuruste põhinõuete ja kuni 7000 euro suuruste kõrvalnõuete puhul.

„Teine teema, mida eelnõu puudutab, on riigilõivud tsiviil- või halduskohtusse pöördumisel. Lõivud muutusid viimati kümme aastat tagasi ja kuna tõusnud on nii elatustase kui inflatsioon, siis on kohtusse pöördumiste arv viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud. Rohkem pöördumisi omakorda tähendab aeglasemat menetlust. Meie soov on soodustada rohkem kohtuväliste kokkulepete leidmist, mistõttu tõusevad riigilõivud kohtusse pöördumisel,“ rääkis Maris Lauri.

Eelkõige puudutab see nt võlaõiguslikke ja muid selliseid vaidlusi. Hagita perekonnaasjade riigilõivud ei tõuse, samuti jätkub menetlusabi andmine vähekindlustatud inimestele.

Riigilõivud registriosakonda ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad 25-150%, keskmiselt 40%. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le, 15 eurolt 20-le ning 50-lt 70 eurole. Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole.

Samuti muudetakse eelnõuga tõhusamaks kohtudokumentide kättetoimetamist. Muudatuste jõustumise järgselt toimetatakse äriühingutele menetlusdokumendid kätte üksnes elektrooniliselt ning äriühingutele loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks nende saatmisest viie tööpäeva jooksul. Äriühingud peavad vastutama selle eest, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on korrektne.

Selleks, et lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks postkasti panekuga, ei ole enam kohustust menetlusdokument saajale eelnevalt proovida üle anda vähemalt kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning vähemalt kolmepäevase vahega. Menetlusdokumendi kättetoimetamisele postkasti panekuga peab edaspidi eelnema vähemalt üks menetlusdokumendi üle andmise katse.