Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kohustus tekib inimestel, kelle elukoht on kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavasse alasse. Seda eeldusel, et välja on ehitatud nõuetekohane liitumispunkt, teatas ministeerium.
Liitumistähtaja leiab igaüks oma kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. Kui seal tähtaega märgitud pole, tuleb liituda nelja aasta jooksul kinnistu liitumispunkti valmimisest arvates. Liitumiskohustust pole ainult neil, kelle individuaalsed lahendused reovee kogumiseks ja/või puhastamiseks ning joogivee saamiseks on nõuetekohased.
Ligikaudu 26 000 inimesel langeb alates 2025. aastast purgimisteenuse hind. Nimelt peab piirkonna vee-ettevõtja üle 2000 inimesega reoveekogumisaladel, kus puudub ühiskanalisatsioon, hakkama alates sellest ajast korraldama kogumismahutitest reovee väljapumpamist, äravedu ja puhastamist ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Vastavat teenust on isikul õigus ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga saada kaks korda ühes kalendrikuus.
Kes aga ise on vabatahtlikult loobunud ühiskanalisatsiooniga liitumisest, peavad jätkuvalt kasutama purgimisteenust vabal turul pakutavatel tingimustel.
Uus seadus loob ühtlasi ka vee-ettevõtjatele võimaluse ohjeldada kõrgema hinna abil vee liigset tarbimist põuaperioodidel, kui inimesed kasutavad joogivett suures osas ka kastmiseks. Nüüdsest on võimalik määrata joogivee tasusid selliselt, et säästlikele veetarbijatele kehtib joogivee eest niiöelda tavapärane tasu, ent lisatasumäära võib kehtestada nendele tarbijatele, kelle joogivee kogused ühe inimese kohta on keskmisest suuremad.
