Kokkulepped nõukoguga saavutati vastavalt 23. aprillil ja 24. märtsil. Uute õigusaktide eesmärk on võtta arvesse infotehnoloogiatööstuse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju ning kehtestada valdkonna ettevõtjatele selged normid, mis järgivad EL-i põhiõigusi ja väärtusi.
Digiteenuste õigusakt võeti vastu 539 poolthäälega, vastu oli 54 ja erapooletuid 30. Digiturgude õigusakt võeti vastu 588 poolthäälega, vastu oli 11 ja erapooletuid 31.
Digiteenuste õigusakt kohustab digiteenuste osutajaid, näiteks sotsiaalmeediat ja kauplemiskohti, võitlema ebaseadusliku sisu levitamise, veebis leviva väärinfo ja muude ühiskonda ohustavate nähtuste vastu. Nõuded on proportsionaalsed platvormide suuruse ja riskiga, mida nad ühiskonnale kujutavad.
Uued kohustused hõlmavad meetmeid ebaseadusliku veebisisu tõkestamiseks ja kohustust kiiresti reageerida, austades samas põhiõigusi, sh sõnavabadust ja õigust isikuandmete kaitsele; internetipõhistes kauplemiskohtades tegutsevate kauplejate jälgitavuse ja kontrolli täiustamist, et kindlustada toodete ja teenuste ohutus ning tagada pisteliste kontrollide abil, et ebaseaduslik sisu taas välja ei ilmu; platvormide läbipaistvuse ja vastutuse suurendamist, mis hõlmab selget teavitamist sisu modereerimisest või algoritmidel põhinevate soovitussüsteemide kasutamisest, kusjuures kasutajad saavad võimaluse sisu modereerimise otsuseid vaidlustada; eksitavate tavade ja suunatud reklaami piiramist – keelatud on näiteks lastele suunatud või tundlikel andmetel põhinev reklaam, ent ka petuelementide kasutamine ja kasutajate valikute mõjutamine.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid, millel on kuus vähemalt 45 miljonit kasutajat, kujutavad endast suurimat ohtu ning seetõttu kehtivad neile veelgi rangemad nõuded. Näiteks peavad nad läbi viima sõltumatuid auditeid ning võitlema süsteemsete riskide vastu, nagu ebaseadusliku sisu levitamine, põhiõiguste õõnestamine, valimisprotsesside kahjustamine ning soolise vägivalla ja vaimse tervise probleemide levik. Lisaks peavad suured platvormid andma kasutajatele võimaluse keelata ära profiilianalüüsil põhinevad soovitused ning tagama ametiasutustele ja teadlastele senisest hõlpsama juurdepääsu platvormi andmetele ja algoritmidele.
Digiturgude õigusaktiga kehtestatakse uued kohustused ka pääsuvalitsejana tegutsevatele suurtele digiplatvormidele (platvormid, mille domineeriv internetipositsioon teeb nende vältimise tarbijaile keeruliseks), et tagada digitaalsel turul õiglasem ärikeskkond ja tarbijaile suurem teenusevalik.
Ennetamiseks peavad pääsuvalitsejad võimaldama konkurentidel oma teenustega koostööd teha – see tähendab, et domineerivad sõnumiedastusplatvormid peavad lubama kasutajatel vahetada sõnumirakenduste kaudu sõnumeid ja kõnesõnumeid või jagada faile ka väiksemate platvormide kasutajatega. See annab kasutajatele suurema valikuvabaduse ega sunni neid piirduma ainult ühe rakenduse või platvormiga; andma ärikasutajatele juurdepääsu pääsuvalitseja platvormil kogutud andmetele, et võimaldada neil reklaamida oma pakkumisi ja sõlmida klientidega lepinguid ka väljaspool pääsuvalitseja platvormi.
Pääsuvalitsejad ei tohi järjestada oma platvormidel omaenda teenuseid või tooteid soodsamalt kui kolmandate isikute teenuseid või tooteid; takistada seadmetesse eellaaditud tarkvara või rakenduste hõlpsat eemaldamist või konkureerivate rakenduste ja rakenduspoodide kasutamist; töödelda kasutajate isikuandmeid suunatud reklaami eesmärgil, välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud selgesõnalise nõusoleku.
Komisjon võib teha turu-uuringuid, et tagada digiturgude õigusakti nõuetekohane järgimine ja võtta arvesse dünaamilise digisektori suundumusi. Kui pääsuvalitseja ei täida reegleid, võib komisjon määrata talle trahvi, mille suurus on kuni 10 protsenti või korduva rikkumise korral kuni 20 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest.
Digiteenuste õigusakti raportöör Christel Schaldemose S&D-st Taanist ütles, et tehnoloogiahiiud on saanud väga kaua omatahtsi tegutseda. "Digimaailm on kui metsik lääs, kus on siiani võimutsenud ainult kõige suuremad ja tugevamad. Nüüd paneb digiteenuste õigusakt neile päitsed pähe. Me kehtestame digihiidudele uued eeskirjad ja anname kasutajatele senisest rohkem õigusi. Ühtlasi hakkame me esimest korda reguleerima algoritmide kasutamist ja kontrollima sotsiaalmeedia platvormide teenimismehhanisme."
Digiturgude õigusakti raportöör Andreas Schwab EPP-st Saksamaalt ütles, et kõige rikkamate ülemvõim on nüüd murtud.
Digitaalse ühtse turu eesmärk on tagada, et Euroopas tegutsevad kõige paremad, mitte tingimata kõige suuremad ettevõtted. Seepärast on äärmiselt oluline digiturgude õigusakti tõhusalt kohaldada. Arvestatav regulatiivne dialoog eeldab muidugi tugevat järelevalvet. EL-i hakatakse lugupidavalt suhtuma üksnes siis, kui meid peetakse võrdseks partneriks. Liidu kodanikud ja ettevõtted on seda kindlasti väärt.
Nõukogu võtab digiturgude õigusakti vastu juulis ja digiteenuste õigusakti septembris. Seejärel avaldatakse mõlemad Euroopa Liidu Teatajas ning õigusaktid jõustuvad 20 päeva pärast avaldamist.
Digiteenuste õigusakti tuleb kogu EL-is vahetult kohaldama hakata 15 kuud pärast selle jõustumist või alates 1. jaanuarist 2024, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Väga suured digiplatvormid ja väga suured veebipõhised otsingumootorid peavad uusi reegleid täitma hakkama varem – neli kuud pärast seda, kui komisjon on nad väga suurteks platvormideks liigitanud.
Digiturgude õigusakti hakatakse kohaldama kuus kuud pärast selle jõustumist. Pääsuvalitsejad peavad hakkama uusi reegleid täitma samuti hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nende mõjukus pääsuvalitsejana on tuvastatud.
