Uus kliimakava annab Euroopa Komisjonile esialgse ülevaate valdkonna pärast 2019. aastat muutunud eesmärkidest ja meetmetest. Lõplik ajakohastatud energia- ja kliimakava tuleb esitada Euroopa Komisjonile aasta pärast. Lõppversioon saab täiendused sel aastal algavast kliimaseaduse debatist, mille käigus pannakse paika ka vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Lisaks ajakohastatakse kavandatava taastuvenergia tootmise aluseks olevat energiatarbimise prognoosi.
Michali sõnul on ajal, mil kliimamuutuste mõjud on aina tuntavamad üle kogu planeedi, meie ülesanne tegeleda kliimamuutuste põhjustega. „Kuumalainete, põudade ja teiste äärmuslike olude sagenemine on juba praegu reaalsus paljudes maailma piirkondades ning muutuva kliima otsesed ja kaudsed tagajärjed ei jäta puutumata ka Eestit. Edu mõõt on tunnistada muutust, tegutseda ning leida vähenevas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis,“ lausus Michal.
Valitsusse aruteluks suunatud kliima- ja energiakava (REKK 2030) tööversioonis on välja toodud seitse valdkonda: energeetika, transport, hooned, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, jäätmemajandus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Ajakohastatud eesmärkide täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on kavas 106 meedet.
„Energeetikasektor on seni suutnud kõige rohkem vähendada kasvuhoonegaaside heiteid ja see trend koos taastuvenergia arenguga peab jätkuma. Oleme ambitsiooni viimastel aastatel oluliselt kasvatanud ning eesmärk on aastaks 2030 katta meie energiavajadused täielikult puhastest ja soodsatest allikatest,“ märkis Michal. „Transpordis tuleb suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu, võtta kasutusele veelgi rohkem biometaani ning tagada meetmed elektri ja vesiniku kasutamiseks, samuti suunata inimesed ja kaup raudteele. Lisaks peame jätkama ja kiirendama oma elamute energiatõhusamaks rekonstrueerimist avaliku ja eraraha koostöös,“ selgitas kliimaminister.
Mitu eesmärki on vahepealse nelja aasta jooksul muutunud – näiteks kui varem oli kasvuhoonegaaside heidet sajandi keskpaigaks 1990. aastaga võrreldes kavas vähendada 80 protsenti, siis nüüdne suund on olla 2050. aastaks kliimaneutraalne riik. Vahepeal on Euroopa Liidu jagatud jõupingutuste määrusega suurenenud ka Eesti transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse ning jäätmemajanduse heite sihttase ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) eesmärk.
Energiatõhususe direktiivi tänavukevadiste muudatuste tulemusel on karmistunud Eesti energiasäästu eesmärgid. Energia lõpptarbimine peab aastaks 2030 vähenema, seejuures primaarenergia tarbimine peab võrreldes viimaste aastate tipuga kahanema 2030. aastaks 35 protsendi võrra.
Energiamajanduse korralduse seaduse muudatusega möödunud aastal täpsustusid taastuvenergia eesmärgid, mis on toodud REKK 2030 kavandis koos taastuvenergia toodangu prognoosiga. Kui senise kava järgi pidi taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest 2030. aastal olema aastal 42 protsenti, siis nüüd on vastav eesmärk 65 protsenti. Ning kui siiani on olnud eesmärgiks, et taastuvelektri toodang moodustab 2030. aastal 40 protsenti elektrienergia summaarsest aastasest tarbimisest, siis nüüd on eesmärgiks katta aastaks 2030 sada protsenti elektrienergia summaarsest aastasest elektritarbimisest taastuvatest allikatest.
Töö kavaga jätkub ka pärast selle esitamist Euroopa Komisjonile. Aasta pärast REKK 2030 ajakohastatud lõppversiooni esitamisest täpsustatakse väljatöötamisel oleva kliimaseadusega sätestatavad põhimõtted ja vahe-eesmärgid 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Lisaks korrigeeritakse nii kasvuhoonegaaside heite kui ka taastuvenergia toodangu prognoosi aluseks olevat elektrienergia tarbimise prognoosi, mis on praeguste erinevate hinnangute alusel aastal 2030 vahemikus 9,4-13 TWh.
