Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on tegemist ülereguleerimisega, sest juba täna on Eestis õiguses olemas piisavad kaitsemeetmed rikkumisest teavitajate kaitseks.
Eelnõu keelab ettevõtjal kasutada survemeetmeid inimeste suhtes, kes on teavitanud järelevalveasutust või avalikkust või andnud ettevõtte sees teada tööalasest rikkumisest, näiteks keskkonnanormide rikkumisest. Eelnõu sisaldab näidisloetelu keelatud survemeetme kohta. Näiteks ei ole ettevõtjal lubatud rikkumisest teavitajaga lõpetada töölepingut, vähendada tema töötasu, viia teda madalamale ametikohale, takistada koolitusel osalemist või rakendada rahalisi karistusi.
Lisaks töölepinguga töötajatele kaitseb uus seadus ka näiteks võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi, füüsilisest isikust ettevõtjaid, juhatuse ja nõukogu liikmeid, aktsionäre ja osanikke, praktikante, vabatahtlikke ja ettevõtte lepingupartneri juures töötavaid inimesi.
Rikkumisest teavitamine võib toimuda kolmel viisil
Eelnõu kohaselt peab inimene rikkumisest teada andma asutusesisese teavituskanali, asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu. Asutuseisese teavituskanali peavad looma ettevõtjad, kus on 50 või rohkem töötajat ning finantsvaldkonna ettevõtjad. Asutusesiseseks teavituskanaliks võib olla näiteks e-posti aadress, vihjetelefon või tavaline postkast.
Lisaks on inimestel võimalik rikkumisest teada anda asutusevälise teavituskanali kaudu. Näiteks keskkonnavaldkonna rikkumiste puhul loob sellise teavituskanali keskkonnaamet ning töövaldkonnaga seotud rikkumiste jaoks tööinspektsioon.
Teatud juhtudel võib inimene anda rikkumisest teada ka avalikkusele. See on lubatud näiteks olukorras, kus inimene on rikkumisest eelnevalt teavitanud asutusesisese või asutusevälise teavituskanali kaudu, kuid tema rikkumisteadet ei ole korrektselt menetletud.
Uue seaduse järele puudub praktiline vajadus
Kaubanduskoja hinnangul ei ole uus seadus hädavajalik rikkumisest teavitajate kaitseks. Juba täna on Eesti õiguses olemas piisavad kaitsemeetmed. Näiteks töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu seadus ei luba tööandjal lõpetada töötajaga töölepingut põhjusel, et töötaja on teavitanud avalikkust või pädevat asutust töökohal toimuvast seaduserikkumisest. Lisaks on tööandjal keelatud eeltoodud põhjusel vähendada töötaja töötasu. Sarnaseid kaitsemeetmeid leiab ka muudest seadustest. Lisaks on mitmed organisatsioonid loonud või loomas vabatahtlikult teavituskanaleid rikkumisest teavitamiseks.
Seega on uue seaduse näol tegemist ülereguleerimisega, mis toob nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile täiendava aja- ja rahakulu, kuid samas on küsitav, kui suurt täiendavat kaitset pakub uus seadus rikkumisest teavitajatele.
Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2021. aasta 17. detsembril. Nõue, et 50 või rohkema töötajaga eraõiguslik juriidiline isik ja finantsvaldkonna juriidiline isik peavad looma asutusesisese teavituskanali, jõustub 2023. aasta 17. detsembril.
