Siseminister Lauri Läänemets rõhutas, et vajadust varjumist paremini korraldada on eelkõige näidanud Venemaa agressioon Ukrainas.
„Loomulikult loodan ma, et neid varjumiskohti ei lähe tegelikult kunagi tarvis - aga tänases olukorras ei saa me tegevusetusega riskida. Nagu Ukrainas oleme näinud, siis agressorriigi režiim ohvreid ei vali ning valimatult pommitatakse ka tsiviilelanikke ja -taristut. Varjumiskohad on sõjalise rünnaku korral hädavajalikud inimeste turvalisuse tagamiseks ning seeläbi riigi ja selle elanikkonna toimimise tagamiseks. Et kaitsetahe ei jääks sõnaks pusal, tuleb teha kõik, et sõjalise rünnaku korral oleks tsiviilelanikkond hoitud, sest haavatav tagala nõrgestaks paratamatult meie sõjalist vastupanuvõimet ka eesliinil,“ ütles Läänemets.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim ütles, et eesmärk on luua Eesti elanikele võimalus kriisiolukorras plahvatuste, lendavate esemete või mõne muu vahetu ohu eest kaitset saada. „Varjumine peab olema väga kiire ja on vajalik eelkõige sõjalise rünnaku korral. Varjumise võimaluste loomiseks peame võtma kasutusele mitmesugused lahendused, et teha tasa aastakümnete pikkune võlg. Üks pool on uute hoonete ehitamisel nõuetele vastavate varjendite rajamine, kuid sellele lisaks tuleb kohandada olemasolevad hooned nii, et inimesed seal varjuda saaksid,“ selgitas asekantsler.
Ettevalmistamisel oleva varjumise eelnõuga soovitakse kehtestada varjendi rajamise nõue kõigi üle 1200 ruutmeetri suuruse pinnaga hoonete ehitamisel. Pindalalt sama suurte juba olemasolevate hoonete puhul kehtestatakse nõuded võimalusel varjumiskoha loomiseks. Enne eelnõuga edasiliikumist analüüsivad siseministeerium, kliimaministeerium ja justiitsministeerium võimalusi varjendi kohustuse kehtestamiseks hoonetes, millele ehitusluba juba väljastatud, kuid ehitustegevusega ei ole veel alustatud. Varjendi täpsed tehnilised nõuded koostatakse eelnõuga paralleelselt koostöös eriala ekspertide ja liitudega ning kehtestatakse siseministri määrusega.
