Makseteenuse pakkujad on makseasutused ja e-raha asutused, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seadust ning krediidiasutused, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Eesti on maksude kokkukogumises küll Euroopas esirinnas, kuid ka meil on veel kitsaskohti, kus saaks paremini. E-poodide käibemaksuauk on üks nendest. Täna me isegi ei tea, kui suur see olla võiks, kuna palju tehinguid jäetakse deklareerimata ja maksud tasumata ning infot nende kohta on pea võimatu kätte saada. Riigil jääb selle tulemusena kokku korjamata maksuraha ja meie e-poodidel on raske konkureerida välismaiste kaupmeestega, kes maksukohustusest kõrvale hiilivad," rääkis rahandusminister Mart Võrklaev.
Puudulik info käibemaksukohustuste kohta ei puuduta rahandusministeeriumi teatel ainult Eestit, vaid kõiki Euroopa Liidu (EL) liikmesriike ja selle lahendamiseks lepiti kokku direktiivis, millega saavad kõik EL-is tegutsevad maksteenuse pakkujad kohustuse edastada kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiriüleste makse saajate ja maksete kohta.
Direktiiv tuleb üle võtta selle aasta lõpuks ja selle jõustudes hakkavad maksuhaldurid esitama andmeid üleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information). Sinna esitab Eesti üksnes makse andmed, kui makse saaja on Eestis või kolmandas riigis. Teise liikmesriikide maksesaajate kohta esitavad andmed teised riigid.
Näiteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada läbi oma riigi maksuhalduri CESOP-ile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil võimalus näha konkreetse e-poe Eesti-suunalist käivet.
Info maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv ühe makse saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta 31. märtsil.
Teise liikmesriigi e-kauplejate piiriülene müük Eestis asuvale tarbijale kuulub maksustamisele Eestis, kui selle e-kaupleja kogu piiriülene müük EL-is ületab 10 000 eurot kalendriaastas. Kuni selle piirmäära ületamiseni on e-kaupmehel õigus käsitleda piiriülest müüki kui oma asukohariigi siseriiklikku müüki, ehk et kaup maksustatakse e-kaupmehe asukohariigis. Kui e-kaupmees on ühendusevälise riigi isik, siis maksustatakse Eestisse saadetav kaup importimisel.
