Eelnõuga soodustatakse ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist ja kaotatakse seadusest senine e-arvete topeltstandard.
„Kehtima jääb tehingu- ja formaadivabaduse printsiip. Riik ei keela ühegi senise e-arve formaadi edasi kasutamist ega välista innovatsiooni uute formaatide kasutuselevõtuks tulevikus,“ selgitas rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik.
Sama eelnõuga antakse kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreerinud ettevõtetele (sh kõik avaliku sektori üksused) õigus nõuda müüjalt masinloetava e-arve esitamist.
„Tihti peetakse e-posti teel saadetud PDF formaadis arvet e-arveks. Paraku pole selline arve aga masinloetav ning selle töötlemine vajab tihti inimsekkumist või lisatoiminguid. Eesmärk on vähendada ebavajalikku inimressursi kasutust arvetega majandamisel ning võimaldada masinatel omavahel otse suhelda sh ka piiriüleselt,“ märkis Osanik.
Muudatused tuginevad reaalajamajanduse programmi raames rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic AS-i poolt läbiviidud uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“ tulemustele ja kaasamisringi käigus kasutajatelt saadud tagasiside analüüsile.
Kui seaduseelnõu kavandatud kujul vastu võetakse ei ole enam müüjal kohustust teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostjal tekib õigus müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased.
Seejuures lepitakse algdokumendi vorming ja esitamise tingimused kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud teises formaadis.
Käesolev seadus on plaanitud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu materjalidega saab tutvuda siin.
