Oleme keerulistel läbirääkimistel saavutanud praktiliselt kõik, mida soovisime. Kõige olulisem – Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem säilib kõikide alla 750 miljoni suuruse käibega Eesti ettevõtete jaoks. Direktiivi aruteludel on meile oluline, et see ei läheks kaugemale OECD-s kokkulepitust. Seda peab valitsus oluliseks,
ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
OECD tasandil lepiti kokku, et miinimummaksu kohaldamine on riigisisestele kontsernidele vabatahtlik. Juhul, kui riik miinimummaksu ei kehtesta, peab ta laskma teistel riikidel maksustada oma ettevõtjate kasumeid vastavalt üleilmse miinimummaksu reeglitele. EL-i direktiivi eelnõu arutelud jätkuvad selle üle, kas muuta miinimummaksu rakendamine kohustuslikuks.
Samuti ei ole direktiivi eelnõus selgelt sõnastatud, et miinimummaksu ei tohi rakendada kontsernidele, mille müügitulu jääb alla 750 miljoni euro. Valitsus soovib sellise sätte lisamist eelnõusse. Vastasel juhul kaasneb sellega risk, et riigid võivad hakata miinimummaksu rakendama ka väiksematele kontsernidele.
Direktiivi eelnõu kohaselt tuleks miinimummaksu rakendama hakata 2023. aastal. Eesti peab oluliseks selle tähtaja nihutamist aasta võrra edasi, 2024. aasta algusesse, mis annaks aega direktiivi menetleda, seadusesse üle võtta ja vajalikud IT-süsteemid valmis saada.
Miinimummaksu määraks on 15 protsenti. Kuna Eestis maksavad äriühingud tulumaksu üksnes selle jaotamisel, siis siinse ettevõtte tulumaksusüsteemi kaitseks on lisatud direktiivi eelnõusse juba punkt, mille kohaselt on Eesti ettevõtjatel võimalus miinimummaksu tasumist neli aastat edasi lükata ehk esimesel aastal tekkinud miinimummaksu kohustust tuleb täita alles viiendal aastal. See aitab säilitada Eesti investeerimist soodustavat maksusüsteemi ka välismaistele kontsernidele.
